Pärast ettevõtte hetkeolukorra kaardistamist on oluline veenduda, et kogu jätkusuutlikkusega seotud tegevus on tõepoolest läbipaistev ja jõuab ettevõtte kõigile tasanditele.     

Vaeva tuleks näha keskkonnateadlikkuse juurutamisega töötajate mõtteviisidesse. Seejuures tuleks unustada mastaapsed keskkonnaalased loengud ja keskenduda pigem olukorra parandamise võimalustesse ettevõtte erinevate tasandite valguses. Töötajad peavad teadma, milline on olukord, millised võiks olla potentsiaalsed võimalused seda muuta ja miks on see vajalik nii nende endi kui ettevõtte seisukohast. 

Alustagem selgitustest

Vastavalt Daniel C. Esty ja Andrew S. Winston`i raamatus „Green to gold“ esitatule toon siinkohal välja mõned põhimõtted, mida tasuks käsitleda jätkusuutlikkuse lahti mõtestamisel töötajatele:

  • Vaadakem metsa, mitte puid. Investeeringute ja strateegiliste otsuste puhul tuleb mõelda laiades ajalistes piirides. Samuti on õige tuua nende otsuste puhul välja potentsiaalsete tulemite täielik ulatus, sealhulgas ka raskesti mõõdetavad tulemused. Ka tuleb otsida võimalusi lisada väärtust läbi terve tootmisahela.

  • Alustagem tipust. Kõige edukamad jätkusuutlikkuse poole pürgijad on eesotsas juhtkonnaga kinnitanud oma pühendumist keskkondlikule mõtlemisele.

  • „Ei“ pole võimalus. Juhtivates ettevõtetes annab juhatus organisatsioonile suured keskkonnaalased eesmärgid, mis esmapilgul näivad ilmvõimatud. Seejuures ebaõnnestumine tunnistatakse vastuvõetamatuks. See aitab vältida tavapäraseid olukordi, kus ettevõtte töötajad tajuvad, et neil on siiski olemas taganemistee ja tunnistavad eesmärgid liiga kergekäeliselt püüdmatuks.

  • Tea, et tunded on faktid. See, millised on sidusrühmade tunded ettevõtte keskkonnaalase soorituse osas, on palju olulisem kui reaalsus. Seega peavad ettevõtte töötajad sageli andma endast rohkem kui nad üldse võimalikuks peavad.

  • Tee seda, mis õige. Jätkusuutlikkusele orienteeritud ettevõtted teevad põhiväärtustel (sealhulgas keskkonnast hoolimine) põhinevaid otsuseid, isegi kui need ei pruugi lühiajaliselt ära tasuda.

Esialgsele teema lahti mõtestamisele töötajate seas ja kõige kriitilisemate probleemidega (mida on võimalik lühiajaliselt lahendada) tegelemisele võiks soovituste järgi kuluda umbes pool aastat. Selleks puhuks on asjakohane luua selge ja tihe ajakava, milles esitatud tegevused täidavad „soojenduse“ rolli suuremaks „maratoniks“.

Pärast riskide ja võimaluste teadvustamist terve organisatsiooni lõikes on aeg asuda tegutsema vastavalt enda kohta õpitule. Nimetagem seda keskperioodiks või keskajalisteks tegevusteks.

Kuna antud periood hõlmab endas keskkonnastrateegia ülesehitamist läbi mitmekülgse tegevuse, siis on see kriitilise kaaluga. Keskenduma peaks viiele põhilisele valdkonnale: mõõdikute/indikaatorite valimine ja juhtimissüsteemi loomine, töötajate kaasamine ja seotuse loomine, kommunikatsioon ettevõtte ja välise keskkonna vahel, sisemine kommunikatsioon ja haridus ning „horisondi“ taha vaatamine.

Vaatleme valdkondi lähemalt

Mõõdikute/indikaatorite valimine ja juhtimissüsteemi loomine 

Sõltumata ettevõtte tegevusvaldkonnast on asjakohane pidevalt jälgida oma tegevuse vastavust seadustele ja normidele. Ülejäänud mõõdikute valik sõltub suuresti ettevõtte spetsiifikast. 

Valikute tegemisel on kindlasti abiks eelnev kaardistamine, mis näitab peamised murekohad. Lisaks tasub uurida konkurentide tegevust – mida antud sektor üldse oluliseks peab. 

Kolmandaks tuleks kindlasti veenduda, et mõni mõõdik peegeldaks ka ettevõtte enda kultuuri-väärtusi ja võimaldaks mõõta ettevõtte sooritust seatud eesmärkide valguses. Oluline on silmas pidada, et fikseeritavate andmete hulgast leiaksime nii absoluutseid (kasvuhoonegaaside emissioonid, veekulu, elektrikulu, tekkinud jäätmete kogused jms.) kui suhtelisi näitajaid (tekitatav jäätmehulk tooteühiku kohta, müügimaht tarbitud veekoguse kohta, ohtlike ainete kogus tooteühiku kohta jms.).

Mõnele ettevõttele võib abi olla hoopiski „rohelisemate“ toodete müügist saadava tulu või energia efektiivsusega seotud investeeringute tasuvuse mõõtmisest. Kuna mõõdikute temaatika on äärmiselt lai, siis puudutame seda detailsemalt ühes järgnevatest artiklitest.

Lisaks eelnevale on keskperiood sobilik alustamaks andmete kogumisega oma tarnijate keskkonnaalase taseme kohta. Mõnel ettevõttel võib ära tasuda andmebaasi sisseseadmine oma toodetes kasutatavate materjalide kohta. Viimase arendamine ei võta nädalaid ega ka kuid, vaid aastaid.

Loodava mõõdikute süsteemi eesmärk ei ole lihtsalt teatud arve fikseerida, vaid mõõta just seda kõige olulisemat oma eesmärke ja eripära silmas pidades. Saadavate andmete kvaliteedist ja asjakohasusest sõltub suuresti ettevõtte järgmiste perioodide tegevus ja edukus. Oskusliku tegutsemise korral võime märgata võimalusi konkurentide seljatamiseks.

Töötajate kaasamine ja seotuse loomine

Kuigi paberilt võime leida muljetavaldava juhtimissüsteemi, siis tegelik olukord näib sageli teistsugune. Seetõttu peaksime vaatama reaalselt kehtivat vastutust terve ettevõtte lõikes. Kas nii tippjuhid, keskastmejuhid kui ka lihttöölised tunnevad seotust ja näitavad üles vastutust seatud eesmärkide poole püüdlemisel? Kas nad on kohustatud vastutama? Kas nende keskkonnaalased pingutused on kuidagi seotud ka töötasuga?

Ideaalis võiks tulemustasud ja töötajate liikumine püstitatud eesmärkide suunas olla kuidagi seotud. Viise, kuidas valitud mõõdikuid töötajate tasudega siduda, on ilmselt lõputult. Teatud ettevõtetes võib isegi kuni 25% tulemustasust olla otseselt seotud ettevõtte keskkonnaalase käekäiguga. Kui selline lähenemine kasutusele võtta, siis peaks keskkonnaalase sooritusega seotud osa tulemustasust olema kindlasti tajutav. 

Mõned ettevõtted talitavad ka teisiti. Tänu tugevale kultuurile ja jätkusuutlikkust soosivate väärtuste omaksvõtmisele pole seal rahalise motivatsioonisüsteemi sisseseadmine vajalik. Enamasti on töötajad ettevõttesse valitud juba jätkusuutlikkust pooldavate hoiakute tõttu ja karjääriredelil tõustakse muuhulgas tänu märkimisväärsetele saavutustele keskkonnaalases tegevuses.

Suhtlemine väliskeskkonnaga

Pidev suhtlus väliste konsultantide ja kriitikutega aitab kindlustada ettevõtte keskkonnastrateegia kulgemist õiges suunas. Eksperdid aitavad juhtida tähelepanu puudulikele lahendustele või uutele trendidele, ettevõtte tegevust jälgivad „valvurid“ jällegi võivad anda märku murekohtadest enne kui need protesti või negatiivse kampaania kuju võtavad.

Kontaktid sidusrühmadega tähendavad enamat kui ainult võimalike riskide maandamist. Need võimaldavad võrrelda oma sooritust konkurentidega, leida võimalusi konkurentsieelise saavutamiseks ja luua loovaid lahendusi nii enda kui oma klientide probleemidele. Lisaks ideede ammutamisele tasub teatud ettevõtetel mõelda oma keskkonnaalase aruandluse avaldamise peale raporti näol. Viimane on hea võimalus oma usaldusväärsuse ja maine tõstmiseks.

Sisemine kommunikatsioon ja haridus

Kõigist sidusrühmadest kõige olulisemaks tuleb pidada ettevõtte töötajaid. Lisaks keskkonnaalastele tegevustele määravad nende pühendumus ja oskused-teadmised ettevõtte käekäigu.

Õnnestumiseks vajavad nad inspiratsiooni, informatsiooni ja õigeid oskusi. Edukamatel ettevõtetel on hästi korraldatud „teadmiste juhtimine“. Viimane võib väljenduda näiteks heade näidete andmebaasina ettevõtte arvutivõrgus, mis annaks töötajatele ideid ülemaailmsetest uuendustest nende tegevusvaldkonnas. Samuti on levinud regulaarsed koolitused, kus tutvustatakse parimaid praktikaid, mida ettevõtted üle maailma kasutanud on. Igasuguste oskuste ja teabe levitamisel ja juurutamisel on oluline järjepidevus – üksik koolitus ilma loogilise edasiarenduseta ei saa tuua tulemusi.

Tavaline on olukord, kus ettevõtte töötajad ei tea tegelikult väliste sidusrühmade päritolust midagi. Näiteks mõistsid ettevõtte Dell juhid, et nende organisatsiooni pingutused ei ole oma parimal tasemel, kuna  ettevõttes valitses üleüldine teadmatus välistest huvigruppidest ja nende taotlustest. Lahendusena seati sisse kvartaalne uudiskiri, mis suunati erinevatele osakondadele tutvustamaks nende gruppide olemust ja ettevõtte põhimõtteid nende huvidega tegelemisel. Selle projekti tulemusena usutakse, et töötajad teevad paremaid ärilisi otsuseid, arvestades muuhulgas ka sidusgruppide vajadusi.

„Horisondi“ taha vaatamine 

Et mitte ära eksida detailidesse, on oluline aeg-ajalt võtta kokku töötajad ettevõtte eri tasanditelt ja mõelda nii laiemalt kui kaugemale. Näiteks võivad teatud valdkondade juhid olla kursis tulevikus rakenduvate õigusaktidega, mis muudaks oluliselt turu olukorda. Turundusjuhid võivad näha muutusi tarbijate eelistustes. Ostujuhid aga tarnijate tegevustes toimuvaid muutusi. Kõik see oluline teave võib minna kaduma kui kellelegi pole määratud vastutust see kokku koguda.

Abiks võib siinkohal võtta ka varem tutvustatud AUDIO analüüsi, mida on hea kõrvutada potentsiaalsete trendide ja muudatustega turul. Tegevuse eesmärk on otsida võimalikke hoiatusi ja hinnata üldiselt erinevate faktorite mõju ettevõtte tegevusele tulevikus. Julgelt tuleks välja käia erinevaid küsimusi. Kuidas võivad kliimamuutused meie turupositsiooni mõjutada? Kas me aitame sellele probleemile kaasa või pakume sellele leevendust?

Juhtidel tuleks seejuures endile teadvustada, et pealtnäha teisejärgulised probleemid võivad ettevõtte tuleviku seisukohalt osutuda võtmeküsimuseks.

Korraldades ajurünnakuid teemadel, kuidas ühiskonnas ilmnevate muutuste eest end kaitsa või neis võimalusi näha, võime esile kutsuda innovatiivset mõtlemist kulude-riskide vähendamisel, uute toodete turule toomisel ja tugevama maine loomisel.

Eelnevalt kirjeldatud juhiste põhjal saame ettevõttele luua võimalustele ja vajadustele vastava süsteemi. Sõltumata esialgsest kohmetusest (kui teema on ettevõtte jaoks uus) tasub meeles pidada, et esimese hooga ei tasu üle pingutada (pigem alustada väiksemalt), eksperimenteerida võib julgelt ja nii vigu kui edusamme tuleks jagada terve kollektiiviga.

Siiski ei ole sellega kõik veel lahendatud. Käsitlemata on veel pikaajalised eesmärgid jätkusuutlikkuse poole pürgimisel. Millised need oma olemuselt olema peaksid ja kuidas nendeni jõuda, seda lahkame järgmises artiklis. 

Lugude sarja asub kirjutama Bioneeri uus kaasautor Romet Vaino. Romet on Tallinna Ülikoolis õppinud keskkonnakorraldust. Eriala valikuni viis elupõline looduselembus. Kuigi Romet oli pigem looduses seikleja - ornitoloogiahuviline, otsustas ta natuke looduskaugema eriala kasuks. Pärast õppimist töötas Romet aasta Keskkonnainspektsioonis ettevõtete tegevust kontrollides. Näinud pidevalt suhtumist, kus keskkonnahoidu ja ettevõtlust täielikult vastandati, hakkas Rometis juurduma usk, et mingisugune kesktee on siiski olemas. Nii jõudiski ta oma otsingutega jätkusuutliku ettevõtluseni.

Järjejutu leiate kogu pikkuses rubriigist "Jätkusuutliku ettevõtluse järjejutt".

Loe teisi sarja kuuluvaid artikleid!

Sarnased artiklid