Iisrael saab juba täna 20% kasutatavast veest merevee soolatustamise teel ning võib minna seda teed, et paarikümne aasta pärast saadakse kogu joogivesi soolatustamise ja taaskasutuse teel, kirjutab Greentechmedia.

Kuid mida peaks tegema veepuuduses vaevlevad riigid nagu Tšaad ja Burkina Faso, millel puudub merepiir? Neil riikidel on kasutada vähese soolasisaldusega riimveevarud, mida saaks joogiveeks muuta, kuid praegu seda ei tehta. Suureks takistuseks on soolatustamise protsessis järgi jääva soolvee teisaldamine sisemaal, kuna seda ei saa merre tagasi suunata – merd lihtsalt pole. ’70ndatel ja ’80ndatel suutis Saudi-Araabia edukalt suurel alal pinnase „ära tappa“, kuna seal teisaldati tugeva soolsusega jääkvesi lihtsalt vabale maale.

Tänavu suvel avab Iisraeli ettevõte Rotec Jordaanias prototüüp-tehase, milles katsetatakse „koondatud vooluks“ (ingl.k. „tapered flow“) kutsutavat tehnoloogiat. See meetod suudab tõsta tehase väljundvõimsust ning samas alandada soolatustamise kulusid võrreldes praeguste tehastega kuni 20% võrra. Praegu Iisraelis töötav sarnane katsetehas töötleb päevas 120 kuupmeetrit soolast vett ning muudab 88% sellest magedaks joogiveeks. Neist kahest tehasest saadava info abil loodab Rotec peagi rajada ka reaalselt kasutusse antavad suuremastaabilised mageveetehased.

Soolane vesi on sisemaal koormaks

Roteci juhatuse esimees Jack Gilroni sõnul on jäägina tekkiv soolvesi sisemaal tohutu probleem. Praegu kasutatakse Gilroni sõnul soola eemaldamiseks aurumistiike, mis võtavad enda alla arvestatava osa niigi napist maapinnast. „Iisraelis on niigi kitsas, Jordaaniast rääkimata. Ammanis ei jätku kõigile vett,“ ütleb Gilron, kes töötab lisaks Rotecile ka Ben-Gurioni ülikooli veeuuringute instituudis.

Roteci katsetehases suunatakse soolane merevesi surve all läbi membraani – pool veest muutub magedaks ja ülejäänu kaks korda soolasemaks. Tavaliselt suunatakse soolane jääkvesi teisele ringile, kus sama protsess kordub. Teisel ringil saab kasutada aga ainult poolt maksimaalsest veekogusest, kuna muidu surve langeks ja protsess jääks seisma. Kui tehase tootmisliin koosneks hüpoteetiliselt neljast puhastist, siis teisel ringil saaks neist kasutada vaid kahte.

Kuna järelejäävat soolvett tuleb säilitada erilistes mahutites, kujuneb vee „ladustushinnaks“ 2-2,5 dollarit (ca 1,5-2 eurot). Roteci tehases kasutatakse kahesuunalist disaini, mis võimaldab juba membraani läbinud vee sama teed pidi tagasi suunata ja seega hoida kokku mitmekordse edasi-tagasi pumpamise arvelt.

Koondatud voolu tehnoloogia suurendab tehase tootlikkuse 88%-ni, mis tähendab, et sajast kuupmeetrist tsüklisse suunatud mereveest saab toota kuni 88 kuupmeetrit magevett. Suurem tootlikkus tähendab kõrgema kontsentratsiooniga jääke, mille teisaldamise kulud on seetõttu madalamad.

Praegu maksab ühe kuupmeetri vee soolatustamine umbes 30 eurosenti, kuid uus disain võimaldab kulud 25 sendi peale tuua. Lisaks rahalisele säästule on uudse tehase juures oluline ka see, et seadmete pidev kahesuunaline kasutus aitab vähendada mineraalide settimist, mis omakorda tähendab tehase harvemat hooldust ja pikemat eluiga.

„Tahame jõuda selleni, et soolast jääkvett tekiks praegusest kaks korda vähem. See aitaks ka jäätmete ladustamise kulusid umbes kaks korda vähendada,“ ütleb Gilron lootusrikkalt.

Vertikaalne aurustamine

Teine lootusrikas kontseptsioon vee soolatustamiseks sisemaal on vertikaalne aurustamine. Selle asemel, et oodata vee aurumist tiigist, juhitakse soolvesi läbi vertikaalsete kangakihtide – tuul kannab suure osa veest minema ja järgi jääb soolalahus, mis on tavalises soolveemahutis leiduvast 15-20 korda „kangem“.

„Me suudame ühele ruutmeetrile tekitada 40 ruutmeetrit aurustamispinda,“ väidab Gilron, kelle sõnul saaks sel moet tekitatud soolakontsentraadi juba potentsiaalselt maha müüa. Kas siis ehitusmaterjalina või keemiatööstuse tooraineks.

Samuti uuritakse võimalust, kuidas siduda soolamahutit kasutavat kontsentreeritud päikeseenergia elektrijaama soolatustamistehasega. See leevendaks ka üht keskkonnaaktivistide hirmu soolase vee magedaks muutmise ees - kuna protsess vajab arvestatavas koguses enegiat, siis kardetakse, et võimsate mageveetehaste rajamine innustab ka uusi tuumajaamu rajama.