Kontoris töötamise motivatsioon langeb koos välise keskmise temperatuuri tõusuga. Seetõttu tabab meid tihti mõte minna üldse õue tööd tegema. Kuidas kontorist väljas olles efektiivselt tööd teha, sellest kirjutab ajajuhtimise ekspert Ardo Reinsalu.

Kohti, kuhu saab vahelduseks töötama minna saab, on palju. Töötamiseks sobivad nii vabas õhus tegutsev kohvik, pargipink, kodune veranda kui mis iganes muu avatud ruum.

Ajajuhtimise seisukohalt on värskes õhus töötamine väga mõistlik mõte. Esiteks tuleb keskkonnavahetus kasuks meie loovusele ja mõtlemisvõimele. Teiseks oleme kontorist väljas olles vähem avatud konkreetsetele, meile suunatud segajatele. Jah, ümbritsev sumin võib olla suurem, aga meid segavaid katkestusi on hoopis vähem.

Kontorist eemal tööd tehes on hea kasutada sülearvutit, aga see pole sugugi primaarne. Täpselt samuti on kasu pliiatsist ja paberist. Väga hea on teha telefonikõnesid, lugeda erialast kirjandust või tegeleda lihtsalt... mõtlemisega! Nii imelik kui see ka pole, mõtlemiseks on samuti vaja eraldi aega võtta ja seda on kontorilaua taga küllaltki keeruline leida. Kaval on võtta endale iga päev näiteks üks tund sellist kontoris väljas olemise aega, mille saab kulutada mõtlemisele - olgu see siis planeerimine, strateegilised suunad, eesmärkide seadmine või mis iganes muu oluline tegevus.

Kui oled ikkagi arvutiga rohelusse läinud, siis ei tasu muretseda ka internetiühenduse puudumise pärast. Mõnikord on internetiühenduseta aeg vägagi produktiivne. Ma ise saan palju tööd tehtud näiteks lennukis või lennujaamas, kus arvuti ei ole võrku ühendatud. Siis ei katkesta ma oma tööd veebis kolamisega, suhtlustarkvaraga või e-mailide kontrollimisega, vaid tegelen pigem asjadega, mida olen pidevalt edasi lükanud. Just sellistel kordadel saavad koostatud või parandatud suuremad dokumendid, loetud pikemad tekstid, tehtud finantsanalüüsid või muud aeganõudvad tööd. Siinkohal tuleb kasuks ka sellise e-maili tarkvara kasutamine, kus e-mailid on sülearvutis kogu aeg kättesaadavad. Ikka tekib nö „saba“ vastamata e-mailidest, mida oled pidevalt edasi lükanud ja internetivaba aeg on hea „saba“ likvideerimiseks.

MIT uuringu alusel võib väita, et näiteks kohvikus töötades ei tasu karta aeg-ajalt töös ettetulevaid pause kohvitassi või teenindaja näol. Nimelt leiti uuringus, et sotsiaalselt rohkem lävivad töötajad on tegelikult produktiivsemad. Tuleb välja, et sellised meie kontrolli all olevad suhtlemispausid teevad ainult head, karta tuleb pigem ootamatuid katkestusi ja neid on kontoris töölaua taga tunduvalt rohkem.

Mida võiks kontorist väljas töötades silmas pidada? 

  • Hea produktiivne ja vaikne keskkond on raamatupoe kohvikud. Seal ei eeldata, et kohvikus istumine tähendab pidevalt söögi ostmist.

  • Kui oled sülearvuti kasutaja, siis tuleb veenduda, kas valitud avalikus kohas on seinakontakt. Teine võimalus on muretseda sülearvutile  lisaaku – tihti saab neid panna DVD seadme asemele. Lisaakuga võid saavutada 6-tunnise tööaja, mis on enam kui piisav selleks, et sa ei pea rasket laadijat endaga kaasas kandma või muretsema pistiku pärast seinas.

  • Arvestades, et kontorist väljas ei ole kvaliteetne intenretiühendus alati garanteeritud, tuleks kasutada arvutis tarkvara, mis võimaldab tööd teha ka ilma ühenduseta nö „offline“. Eriti puudutab see e-maile, kindlasti kalendrit, to-do nimekirju ja meeldetuletusi – internetipõhiseid programme kasutades võib esineda probleeme.

  • Ehhki päike tundub vahva, pole õues töötamiseks parim mitte rand ega päikeseline kohvikuterrass, vaid pigem varjuline õu (näiteks vanalinnas) või pargipink. Siis pole karta, et liiv tuiskab silma või päike varjutab ekraanil oleva pildi.

  • Kohvikutes istumisega kaasnevad varjatud kulud kalli kohvitassi või koogikese näol. Kui ühildad töötamise lõunaga, pole kulutused ehk probleem. Kui aga kohvikuid tõesti ei taha nuumata, siis on olemas raamatukogud, -poed ja avalik ruum, kus keegi ei tule sind ära ajama ja ei nõuta andamit teenuseostu näol.


Sarnased artiklid