Eelmisel nädalal sai hoo sisse regionaalministri algatatud pilootptogramm professionaalidest vabatahtlike kaasamiseks vabaühendustes. Programmi eesmärgiks on tõsta kodanikuühenduste tegutsemisvõimekust ja elujõulisust

Ministeeriumite ja ettevõttete esindajate ning  vabaühenduste vahel moodustusid koostööpaarid, mille raames asutuste töötajad oma aja ja oskustega kodanikeühendustes panustavad.  Pilootprogrammis osalevad 5 ettevõtet ja 5 ministeeriumi ning 10 vabaühendust.

„Koostööpaaris toimubki põhiline tegevus, mis tähendab, et näiteks Swedbanki töötajad lähevad oma erialal või erialal, kus nad tunnevad, et oskavad aidata, Eesti Vähiliitu nõustama,“ ütles Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 projektijuht Marten Lauri.  Pilootprogramm keskendub  just erialaste teadmiste jagamisele, mis tähendab, et töötaja panustab just selles vallas, milles ta igapäevaselt professionaalselt tegutseb.

„Kõik toimub tööandja toetusel – tööandja võimaldab vajadusel töötajal sellega tegeleda tööajast,“ lisas Lauri. Orienteeruvalt panustab üks töötaja valitud partnerühenduse juures kaheksa tundi. Programmis kaasa löövate töötajate arv erineb aga asutuseti.

Skautide ühing ootab õhinaga Elioni abi

Paarid, kes programmis edaspidi peamiselt omavahel suhtlevad, valiti osalemiseks nõusoleku andnud ministeeriumite, ettevõtete ja ühenduste vahel sõltuvalt viimaste vajadustest ning asutuste võimalustest.  Nii asusid teiste seas omavahel koostööd tegema näiteks Elion Ettevõtted AS ning Eesti Skautide Ühing.

„Kui kuulsime, et meie partneriks on Elion, siis tundsime rõõmu, et saame koostööd teha usaldusväärse ja tunnustatud ettevõttega, mille juurest tulnud vabatahtlikel on kindlasti väga palju kogemusi just meile aktuaalsetes valdkondades, “ ütles ühingu peaskaut Jüri Ehandi.

Ta lisas, et organisatsioon on jõudnud etappi, kus olemasolevad vabatahtlikud on pikalt tegutsenud ja kohati olnud ka ülekoormatud, ning puudus on ka täiskasvanud vabatahtlikest, mistõttu kuluvad värsked ideed ja uus jõud igal juhul marjaks ära.

„Oleme pilootprojekti tulemustega rahul, kui meil on Eesti Skautlus  100 konverentsi turundusplaan läbi mõeldud ja rakenduses ning kui on olemas e-keskkonna lahenduse kirjeldus ja selle juures teostamiseks tegevus- ja ajakava,“ seadis Ehandi paika tulevikusihi. 

Elioni tabas tung vabatahtlike kohtadele

ASi Elion Ettevõtted soov programmis osalemisel on aga laiendada silmaringi ning anda erialaselt professionaalset nõu ka organisatsioonist välja – inimestele, kes seda on küsinud ja vajavad.

Elioni sisekommunikatsioonispetsialisti Annelis Jahilo sõnul on ettevõtte roll  programmis oma töötajate initsiatiivi ja huvi osaleda toetada, mitte eest vedada. „Meil on kogemusi oma töötajate kaasamisel, seega tekkis kohe programmi kutse saabudes tunne, et ilmselt on meil olemas inimesed, kes sooviksid osaleda, ja sellest lähtuvalt oma jah-sõna ütlesimegi,“ ütles ta.

Vabatahtlik tegevus ei saa Jahilo sõnul olla ettevõtte poolt kuidagi peale surutud, pigem on küsimus selles, et kas leidub inimesi, kellele lähevad korda ühiskonna ja kogukonna teemad. Elionis soovis aga vabaühenduste juurde appi minna lausa kavandatu suhtes topeltarv töötajaid, mistõttu tuli teha valik.

Kuna kõige kiiremad osalejad olid ettevõttes IT ja turunduse inimesed ning just need vajadused olid kirja pannud skaudid, siis vastavalt sellele partnerlussuhe moodustatigi.

„Ettevõttena me ise seda valikut ei teinud, aga tundub, et täna, kui esimene kohtumine on toimunud, on kõik osalejad nii meie kui skautide poole pealt õhinas, et saaks juba alustada,“  ütles Jahilo.

„Meie inimestel paneb silmad särama kui nad näevad ja tunnevad, et nende panusest on skautide IT või turundustegevus paranenud,“ lisas ta.

Tallinna Vesi hindab individuaalset lähenemist

Entusiastlikult suhtub programmi õnnestumisse ka AS Tallinna Vesi. Keskkonnahariduse spetsialisti Jane Libe sõnul on ettevõttes vabatahtlikku tööd soositud juba aastaid. Samuti on igal töötajal õigus saada üks vaba tööpäev aastas heategevusega tegelemiseks.

„Kindlasti avardab pilootprogrammis osalemine meie töötajate silmaringi, tekitab hea enesetunde ning on allikaks uutele koostööprojektidele kolmanda sektoriga,“ ütles Libe.

ASi Tallinna Vesi koostööpartner on MTÜ Kodukant Läänemaa. Omavahel kokku lepitu järgi jagavad just ettevõtte juriidilise osakonna, koolituse ja keskkonnahariduse valdkonna töötajad Kodukandi rahvale oma nõu ja teadmisi. Plaanis on korraldata koolitus kui ka kontrollida mittetulundusühingu  paberimajandust.

„Väga hästi mõjus individuaalne lähenemine, näiteks meie jurist, kes vabatahtlikuna pilootprogrammis osaleb, on ka ise Läänemaalt pärit ning ta oli heameelega nõus oma kodukandi rahvast aitama,“ sõnas Libe koostöö sujumise kohta.

Mis tuleb pärast pilootprogrammi?

„Me siiralt loodame ja usume, et koostöö ühingutega ei piirdu ainult pilootprogrammi ja Euroopa vabatahtiku tegevuse aastaga,“ ütles keskkonnahariduse spetsialist Jane Libe. „Heas mõttes soovime pilootprogrammis osalemisega nakatada teisi ettevõtteid, kes võiksid tulevikus professionaalse vabatahtlikkusega tegelema hakata,“ lisas ta.

Ka kitsamalt, oma ettevõtte siseselt, on Libe sõnul eesmärke palju. „Alates töötajatele uute ja huvitavate arenguvõimaluste pakkumisest ning lõpetadest vastutustundlikku ettevõtluse mõtteviisi kinnistamisega meie inimeste peades ning südametes,“ ütles Libe.

Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta 2011 projektijuhi Marten Lauri hinnangul näevad nii ettevõtjad, ministeeriumid kui vabaühendused programmi vajalikkust.

„Kuna see teema on Eestis alles lapsekingades, vajavad erinevad osapooled riigi abikätt, antud juhul koostööpaaride kokkuviijana ja koordineerijana,“ selgitas Lauri riigi rolli kodanikuühenduste ja professionaalide vabatahtliku tegevuse arendamisel.

„Soovime, et pärast programmi leiaksid paljud asutused initsiatiivi, et enda töötajatele mõnes ühenduses vabatahtlikuna tegutsemise võimalust pakkuda,“ lisas ta.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta