Psüühilise läbipõlemise sündroomi (burnout) on psühholoogias uuritud juba üle kahekümne aasta.

Esimesena võttis selle termini kasutusele psühhoanalüütik Herbert Freudenberger 1974. aastal, defineerides seda järgmiselt: „Läbipõlemissündroom on energia kulumine, mis tekib vaimsest ja füüsilisest ülekoormusest. See röövib inimeselt energia ja võime probleeme lahendada. Põhjuseks on see, et inimene püstitab endale sageli liiga kõrgeid eesmärke, mida ta ei suuda täita. Samas ei ole ta valmis seda enesele tunnistama, vaid üritab meeleheitlike pingutustega siiski eesmärkideni jõuda. Inimene tuneb end väsinuna, ärritatuna, jõuetuna ja üksikuna”.

Esialgu mõisteti läbipõlemise all kurnatuse tunnet koos kasutuse tundega, hiljem aga sümptomaatika laienes. Uurijad hakkasid üha enam seostama läbipõlemist psühhosomaatilise enesetundega, sidudes selle eelhaigusega.

See nähtus on üsna keerukas. Tänapäeval on teada ligi 100 sümptomit, mis on seotud läbipõlemisega, sh sellised nagu agressiivsed tunded,  süütunne, sõltuvus, unetus, negatiivne suhtumine töösse, psühhosomaatilised häired, alkoholi kuritarvitamine jne.

Läbipõlemise kui seisundi kirjeldusi on palju. Üldjuhul ollakse seisukohal, et  läbipõlemine on füüsiline ja psüühiline kurnatus, mis on tingitud pikaajalises viibimises emotsionaalselt ülekoormatud seisundis.

On ka arvamusi, et läbipõlemine on füüsilise, emotsionaalse ja kognitiivse kurnatuse või väsimuse kombinatsioon.

Läbipõlemisele viitavad tunnused on järgmised:
* Halb, depressiivne meeleolu
* Väsimustunne
* Mõttetuse ja jõuetuse tunne
* Energia- ja entusiasmivaegus
* Töös ega elus ei nähta midagi positiivset
* Üldine negatiivne hoiak oma töö ja elu suhtes

Läbipõlemise üldised ilmingud:
* Nõrgenenud vastupanu haigustele
* Suurenenud rahulolematus ja pessimism
* Lootusetus
* Töölt puudumised
* Kahanenud töövõime

Läbipõlemisel ei olegi täpset meditsiinilist definitsiooni, selle ohvreid iseloomustavad  aga teatud kindlad tunnused.

1. Psühholoogilised sümptomid
* Masendus
* Viha ja meeleheide
* Rahutus
* Võimetus keskenduda

2. Füüsilised sümptomid
* Ebamäärased, ähmased pingesümptomid: peavalu, iiveldus, valutavad lihased ja ülemäärane krooniline väsimus.
* Füüsilised organismi häired: seede- ja südametöö häired, mädapaised, haavandid jms.
* Füüsilised stressireaktsioonid: kiirenenud hingamine ja südametöö, kõrge vererõhk ja kolesteroolitase.

3. Käitumuslikud sümptomid
* Üldised pingest tulenevad käitumisviisid: hüperaktiivsus, ülemäärane suitsetamine, suurenenud  kohvi, alkoholi ja ravimite tarbimine. Tööl efektiivsuse langus ja sagedane puudumine.
* Inimene isoleerib ennast keskkonnast ja ei taha olla kaasatud organisatsiooni kui tervikusse.

4. Sotsiaalsed  sümptomid
* Inimene isoleerib ennast kolleegidest nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Tõrjutuse tunne. Ta jätab ennast ise kõrvale, kuid talle endale tundub, et teised tõrjuvad teda.

5. Probleemsed hoiakud
* Inimene on täis  negatiivsust, pessimistlik ja ükskõiksust. Ta on rahulolematu tööga. Ta püüab ikka rohkem ja rohkem pingutada, kuid tulemusi ei ole, sest puuduvad ideed ja energia.

Mis soodustab läbipõlemist?
* Liiga suur töökoormus
* Iseseisvuse puudumine tööd puudutavate otsuste tegemisel
* Vähene tunnustus ja kasvav erinevus isiklike ja organisatsiooni väärtuste vahel
* Lahknevus ootuste ja reaalsuse vahel
* Ebaselgus
* Rollikonfliktid
* Üle jõu käiv töö
* Vähene tagasiside
* Vähene kaasatus organisatsiooni jaoks oluliste otsuste tegemisel

Läbipõlemise tagamaad

Läbi kipuvad põlema inimesed, kes on:
* rahutud
* tasakaalutud
* liialdatud tundlikkusega
* introvertsed ehk endasse tõmbunud
* liiga altid teistega samastuma

Lisaks on neil:
* ebaadekvaatne enesehinnang
* emotsionaalne ebaküpsus, sõltuvus
* autoritaarsus, enesekesksus
* rigiidsus ehk jäikus, paindumatus
* madal empaatia-, iseseisvus- ja eneserefleksioonivõime.

Läbipõlemise olulisemaks põhjuseks on ebakindel enesehinnang, mida kompenseeritakse töösaavutustega: inimene pühendub täielikult tööle.

Nartsissism – isiksusehäire, millega kaasneb pidev enesetõestamise vajadus. Kui see tõestamine läbi ei lähe, kipub välja kujunema depressioon.

Üleidentifitseerimine – inimene samastab ennast mõne tähtsa inimesega, kes täidab oma rolli tavaliselt õnnestunult, ning püüab olla tema moodi. Kui samasugust edu on raske saavutada, riskib ta läbi põleda.

Kalduvus kõike ja kõiki kontrollida.

A-tüüpi käitumine – käitumismudel, mida samastatakse ka suurenenud riskiga haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse. Inimene on kannatamatu, saavutustele orienteeritud, tal on alati tööülesannete täitmisega kiire, ta on ärrituv ja isegi vaenulik.

Töö ja vaba aja tasakaalustamatus – inimene väldib tasakaalu töö ja vaba aja vahel. Ennekõike on tal „puudu“ perekonnale ja huvialadele pühendatud vabast ajast.

Kehasignaalide ja stressisümptomite eiramine – inimene ei hoolitse oma keha eest, ei pööra tähelepanu söögile, liikumisele, ei käi arsti juures ega puhka kunagi. Sageli on sellistel inimestel unedefitsiit.

Sotsiaalse suhtlemise nappus – inimene eraldub ja ei kasuta ära sotsiaalset toetust, ta hoidub destruktiivsete suhete või olukordade muutmisest või võtab vanast harjumusest endale liiga suure vastutuse teiste eest hoolitsemisel.

Liiga suur tööhulk – inimene piitsutab ennast pidevalt takka, oskamata delegeerida ja suutmata eristada olulist ebaolulisest.

Tähelepanu koondamise raskused – inimesel on raske püsida siin ja praegu, ta muretseb pidevalt minevikus toimunu pärast.

Ta ei pea lugu naljast ega naerust, iga asi on väga tõsine.

Läbipõlemise staadiumid

Kes pole põlenud, ei saa ka läbi põleda.

Näide: pärast seda, kui tema töökoht kaotati, saatis Kallel (50) oma CV mitmetesse tööotsingufirmadesse. Lõpuks õnnestus tal saada keskastmejuhi kohale. Ta oli õnnelik selle töökoha üle. Tööpäeva lõpus ei läinud ta kohe koju, vaid valmistas ette järgmiste koosolekute, kohtumiste jmt materjale. Katseaja lõpus oli Kalle ülemus temaga väga rahul – tema osakonna tulemused olid silmanähtavalt kasvanud. Kalle tundis sellest uhkust ning rõõmu ja pühendus entusiastlikult uutele projektidele. Perega koosolemise ajad lühenesid. Peagi edutati ta juhataja asetäitjaks, sagenesid väliskomandeeringud, loengud ettevõtluse arendamisest, konsultatsioonid tütarfirmadele jne.

Võrreldes varasemaga oli Kalle  muutunud kärsituks, ta ärritus sageli kolleegide peale. Koosolekutel ütles ta alluvatele lausa halvasti, mis polnud talle tegelikult üldse omane. Aruannete tegemine ületas tähtajad, ehkki Kalle istus hiliste õhtutundideni arvuti taga. Tegelikult mängis ta aga arvutimänge ja klõpsis lihtsalt niisama. Töö ei sujunud enam.

Ta vihastas abikaasa peale, kui too tema töö kohta midagi küsis. Öösiti ärkas Kalle sageli üles ning mõtles tööprobleemide peale. Hommikul vara kihutas ta eelmisel õhtul pooleljäänud aruandeid tegema. Telefon helises, midagi tuli jälle vahele. Nii kuhjusid tegemata asjad. Kunagine avatud ja rõõmsameelsena tuntud Kalle istus nüüd norutavalt oma kabinetis. Ta lükkas töökohtumisi edasi, sest ei suutnud nendeks valmistuda.

Ühel õhtul töölt koju sõites tundis ta ta äkki end väga halvasti. Ärevus tõusis, pea käis ringi, rinnust käis läbi valusööst. Ta peatas auto ja helistas kiirabisse. Haiglas diagnoositi tal infarktieelne seisund.
 
Läbipõlemine on protsess, mille astmed on järgmised:

1.  Suured ootused ja idealism
Sümptomid:
* entusiastlik töössesuhtumine
* pühendumine tööle
* energilisus
* positiivsed ning konstruktiivsed hoiakud
* head väljavaated

2. Pessimism ja arenev rahulolematus tööga
Sümptomid:
* füüsiline ning vaimne väsimus
* frustratsioon ja illusioonide hävimine
* madaldunud töömoraal
* tüdimus
* varajased stressisümptomid

3.  Eraldumine ja isolatsioon
Sümptomid:
* hoidumine kontaktist kaastöötajatega
* viha ja vaenulikkus
* äge negativism
* depressioon ja teised emotsionaalsed häired
* võimetus mõelda ja keskenduda
* äärmuslik füüsiline ja vaimne väsimus
* stressisümptomite suur hulk

4. Eraldatus ning huvi kadumine kõige vastu
Sümptomid:
* väga madal enesest lugupidamine
* krooniline töölt puudumine
* täiesti negatiivsed tunded töö suhtes
* küünilisus
* võimetus teistega suhelda
* tõsine emotsionaalne kurnatus
* ägedad füüsilised ja emotsionaalsed stressinähud

Läbipõlemine võib tabada meid kõiki, kui me ei suuda eelkõige ennast juhtida. Oskus oma mõtteid, tundeid ja stressi ohjata võrdsustub võimega juhtida teisi.

Sarnased artiklid