Mõlemad mõisted käivad loodussõbraliku, sünteetikavaba ja keskkonnasäästliku põllunduse kohta, ent sisu on kummalgi mõnevõrra erinev. Mahetoodete pakkuja OÜ Loodusjõud tutvustas Bioneerile, mis vahe on mahe- ja biodünaamilisel põllundusel.

Mahepõllundus

Bioloogiline = ökoloogiline = looduslik = mahepõllundus ei kasuta kunstväetisi ega keemilisi taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid, samuti geenmuundatud taimi. Just sünteetilised  ained on need, millel on omadus organismis kuhjuda. Sinna satuvad nad söögi-joogi või kosmeetikaga, kuhu omakorda jõuavad põhjaveega kas taimekaitsevahenditest, mineraalväetistest ja tööstusjääkidest või ainetest, mida lisatakse toodetele välimuse, säilivuse ja lõhna, toidule maitse ning kosmeetikale ka vahutavuse parandamiseks.

Mahepõllundus säästab inimest ja loodust. Muld hoitakse viljakas loomulikul teel – mitmekesise taimestiku ja loomastiku, vahelduvate külvikordade, ökoloogiliste väetiste ja tõrjevahenditega. Tänu sellele säilivad taimedes elujõud, inimesele vajalikud vitamiinid, mineraal- ja muud kasulikud ained, tugevamast ning puhtamast maitsest rääkimata.

Looduslikku toitu ja kosmeetikat võib usaldada, sest ökomärki saada pole lihtne. Lisaks kontrollivad seda omavaid tootjaid ja toodete kvaliteeti sõltumatud organisatsioonid või riigiasutused. Et olla kindel, kas kaup ikka tõepoolest mahe on, tuleb sellel otsida tootjariigi ökomärki või -märget, mis näitab, et tegu on tunnustatud mahekaubaga.

Eestis tegelevad mahepõllundussaaduste tunnustamise ja järelvalvega Veterinaar- ja Toiduamet, Tervisekaitseinspektsioon ja ka Tarbijakaitseamet.

Biodünaamiline põllundus

Bioloogiline + dünaamiline = biodünaamiline. Sõna esimene pool tähendab, et kõik, mida ühe farmi pidamiseks vaja on, saadakse samast farmist looduslikult. Sõna teine pool tähendab arusaamist, et taimede kasvu mõjutavad jõud, mis ei tulene üksnes pinnasest. Biodünaamiline põllundus on mahepõllunduse põhjalikum variant, mis arvestab viimase põhimõtetele lisaks ka looduse ja planeetide rütmidega ning kasutab mulla eest hoolitsemisel komposti ja ravimtaimedest valmistatud preparaate.

Meetodi lõi möödunud sajandi 20ndail aastail Austria filosoof Rudolf Steiner, kes lähtus erinevate elunähtuste seletamisel enda rajatud holistilisest filosoofiast, mida ta nimetas antroposoofiaks. Selle järgi on inimene kehast, hingest ja vaimust koosnev tervik ning osake teda ümbritsevast loodusest, kes suudab püsida tasakaalus vaid viimasega kooskõlas elades.

Biodünaamilise põllunduse kõrgeimat kvaliteeti näitab Kreeka viljajumalanna auks nimetatud märk demeter, mis võeti kasutusele 1928. aastal. Seda on õigus kasutada üksnes ülirange kontrolli läbinud, vähemalt aasta biodünaamiliselt majandanud demeter lepingut omavail tootjail. Demeter kvaliteedi nõuded kehtivad nii põllusaaduste tootmisele, töötlemisele kui ka pakendamisele. Näiteks ei tohi loomade kasvatamisel kasutada antibiootikume ja hormoone, keelatud on töödelda tooteid mikrolainetega, kasutada keskkonda koormavat fooliumi, PVC-d või alumiiniumi – võtab ju alumiiniumpurgi lagunemine aega kakssada aastat! Isegi looduslikud lisaained on lubatud vaid erandjuhtudel. Kõiki demeter lepingu omanikke kontrollitakse kord aastas, mille järel teeb ekspertkomisjon otsuse märgi allesjätmise või äravõtmise kohta.

1997. aastal asutatud ülemaailmsesse mittetulundusühingusse Demeter-International kuuluvad liikmesorganisatsioonid esindavad rohkem kui 3500 demeter tootjat pea neljakümnes riigis. Eesti ühingusse seni veel ei kuulu. Küll aga on meil olemas Eesti Biodünaamika Ühing, mis loodi aastal 1989.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta