Priit Mikelsaar on inimene, kes püüab teha asju, mis rõõmu ja innustust pakuvad. Igapäevase töö mõttes on Priit tegev energiafirmades BEN Energy, Baltic Biogas ja Baltic Energy Partners, mis kõik pakuvad uuenduslikke energialahendusi avanevale elektriturule. Lisaks on Priit ökotoodete jae- ja hulgimüüja OÜ Loodusjõud asutaja, kuid erilist rõõmu pakub talle aktiivne seotus Heateo Sihtasutuse ja Uuskasutuskeskusega. Bioneeri vabatahtlik Eva Ladva uuris, kuidas Priit jõudis sotsiaalse ettevõtluse, ökotoodete tarbimise ja vabatahtliku tegevuseni.

Mis on hea ja terviklik elu Sinu jaoks?

Mulle on järjest enam hakanud tunduma, et oskus tunda rõõmu ja rahulolu sellest, mis meile parasjagu antud on, ongi hea elu eeldus. Ehk siis selline leplikkus või teatud mõttes alandlikkus elu ees. Kui siia nüüd lisada usk või vähemasti lootus, et kõik juhtuv ongi hea ja õige, siis saame tajuda elu väga positiivse ja üllatusterohkena ning tunda tänulikkust kõigi nende toredate hetkede eest, mida elu toonud on ja tooma saab. See ei tähenda sugugi, et ei peaks kuhugi pürgima või tuleks kõik oma soovid ja tahtmised maha salata. Vähemasti enda puhul märkan sageli, kui lihtne on iseennast õnnetuks muuta ning kuidas siis mõistmine elu taas päikseliseks muudab. Kokkuvõttes on hea ja terviklik elu minu jaoks eelkõige sisemise hoiaku või maailmanägemise küsimus ja sõltub palju vähem sellest, kas oleme prints või kerjus.

Mis Sind rõõmustab?

Tunnen rõõmu päris paljudest ja ka üsna lihtsatest asjadest. Väga palju rõõmu saan teistelt inimestelt, nendega koos olles. Kuulad kedagi mõtteid või tundeid jagamas, arutlemas. Näed või tajud pingutust, mille tulemusena kasvab õpipoisist meister või saab midagi suurt või väikest teoks. Lihtsus, siirus, ausus, lahkus – need puudutavad. Küllap miski sügaval meie sees tunneb teises inimeses ära, et kõigi nende erinevate tegevuste ja väljendusvormide taga ühendab meid väga lihtne soov olla õnnelik ja see äratundmine lähendab inimest. Vahest on ju nii, et tekib tunne, nagu teaks  teist inimest juba väga ammusest ajast või tuleb inimene järsku mõtteisse ja sa soovid talle siiralt ja kogu südamest head. See on minu arvates väga tore tunne! Hea on olla sõprade ja lähedastega koos. Loodus oma harmoonias, ilus ja ajatus kulgemises toob tihti hinge rahu, milles on sügav ja vaikne rõõm. Ja rõõm on ka sellest, kui mõni asi mille nimel pingutasid, saab tehtud ja kannab head vilja.

Kuidas leidsid tee ökoloogiliste toodete müügi ja sotsiaalse ettevõtluse juurde?

Olin Soomes tööl konsultatsioonifirmas McKinsey & Co. ning kui tekkis plaan Eestisse tagasi tulla, siis ei olnud mul enam palgatööle mineku soovi, vaid pigem tahtsin midagi ise teha. Olime elukaaslase Avega juba Soomes ökotoodetega kokku puutunud ja Eestisse tagasi tulles alustasime kahe tootegrupiga – Dr.Hauschka looduskosmeetika ja Jaapani viirukitega. Mida rohkem selle valdkonnaga tegelesin, seda rohkem sinna sisse kasvasin. Seda õigem see mulle tundus! Ja mind innustasid ka inimesed, kes selle valdkonnaga tegelesid ja kellega kokku puutusin, sh. põllumehed, kes ei tegele mahetootmisega pelgalt sellepärast, et “öko” on neile turunišš, vaid nad tunnevad austust ja vastutust maa ja toidu ees. Sotsiaalse ettevõtlusega käis asi samamoodi lihtsalt ja loomulikult – juba McKinsey ajal ärikonsultandina tundsin, et mittetulundussektor ja sotsiaalne ettevõtlus on kindlasti see, millega tahaksin oma elus rohkem seotud olla. Nii valisin võimalusel ka endale vastavaid projekte ning näiteks nõustasime ühte mittetulundusühingut Austrias ja ühte Indias. Eestisse naastes oli õnn kohtuda Artur Taeverega, kes tõi mind Heateo Sihtasutuse tegemiste juurde ning peatselt sai minust ka Uuskasutuskeskuse üks asutajatest.

Kas vastutustundlik äri ja kasumiteenimine välistavad teineteist? On neid kahte võimalik ühendada?

See on küsimus, mida tihtipeale küsitakse ja sageli kohtab suhtumist, et justkui oleks kasumiteenimine olemuslikult halb või märk sellest, et vastutustundlikkusega on midagi pahasti. Need kaks asja paigutatakse justkui ühele ja samale teljele ning eeldatakse, et kui ühte on rohkem, siis on automaatselt teist vähem. Minu arvates oleks õigem neid vaadata eraldi telgedel. Kasumi telg näitab seda, kui palju tulud on suuremad või väiksemad kui kulud ning see iseloomustab ettevõtmise poolt loodavat lisaväärtust ning teisalt ka organisatsiooni jätkusuutlikkust ja võimet kasvada. Vastutustundlikkuse telg näitab, mil määral ettevõtmine arvestab oma mõjuga ümbritsevale keskkonnale ning ühiskonnale, ja mil määral see mõju on ettevõtte tegevuses kajastatud. Parim mudel on see, kus nii vastutustundlikkus kui ka kasumlikkus käivad koos, st. ettevõte teeb head asja ning on samas ka elujõuline ja jätkusuutlik. Kui vaadata ühiskonnas toimuvaid trende ja tarbijate teadlikkuse kasvu, siis usun, et paljud ettevõtted liiguvad lähiaastatel vastutustundlikkuse teljel oluliselt paremuse suunas. Ja see on hea muutus.

Lisaks oma ettevõtete arendamisele lööd kaasa mitmetes sotsiaalsetes algatustes vabatahtlikuna (Heateo SA, Uuskasutuskeskus). Kuidas leiad indu, motivatsiooni ja aega vabatahtlikuna tegutseda? Miks inimesed üldse vabatahtlikku tööd teevad või võiksid teha?

Ma usun, et meil kõigil on mõni tegevus, millest me innustume või mida me heal meelel  ilma käskimise ja tasuta teeme. Enda puhul tunnen, et nii Heateo SA kui ka Uuskasutuskeskuse tegevus on praegu just selline, millesse ma väga usun ja millele tahaks kaasa aidata. Ind on lihtsalt olemas! Aja leidmine on mõnikord keerulisem, aga siin tuleb olla iseenda peremees ja panna oma prioriteedid selgelt paika. Pea räägib sageli valjumalt kui süda ja seepärast tuleb ennast hoolega kuulata. Minu jaoks ei ole nii, et töö ja äri on esmatähtis ja siis tuleb kõik muu – pigem vaatan, et tervik oleks tasakaalus. Selles tervikus on vabatahtlikul tööl oma kindel koht. Laiemas mõttes tundub mulle, et oluline pole mitte niivõrd vabatahtlikkus, kuivõrd siiras innustumine – võime tuua oma energia ja tahte sellesse, mida me teeme. Kui selle eest makstakse raha, kutsume seda tööks. Kui ei maksta, kutsume vabatahtlikuks tegevuseks. Kuid olemuselt on ju mõlemad meie enda vabatahtlikud valikud. Kahjuks me tihti ei võta seda nii ja tunneme end kuidagi piiratuna. Vabatahtlikku tööd võiks teha juba kasvõi sellepärast, et see aitab meil meelde tuletada seda õiget tunnet ja suhtumist, kuidas võiksime ka oma igapäevast tööd teha.

Kas mahetoodete tarbimine aitab meil päästa maailma ökoloogilise kriisi eest? Miks inimesed võiksid osta tavalise asemel ökoloogiliselt puhta toote?

Mahetoodete tarbimine on üks killuke lahenduste mosaiikpildist, mis aitaks maailma keskkonnasõbralikumaks muuta. See on üks neid kilde, mida saame oma ostuotsustega vahetult mõjutada. Võtmesõna on teadlik või hooliv tarbimine laiemas mõttes ja see omab potentsiaalselt väga suurt mõju, suunates kaudselt ka nö. tavafirmade ja seadusandja tegevust. Ökoloogiliselt puhtaid tooteid võiks osta kahel põhjusel – esiteks, nende toodete enda parema kvaliteedi, maitse ja keskkonnamõju pärast ning teiseks sellepärast, et see annab signaali teadliku tarbimise kasuks, mis omakorda tugevdab neid, kes sellest põhimõttest juba lähtuvad ning innustab neid, kes seda veel ei tee.

Kas Sinu jaoks on looduse hoidmine või looduse tunnetamine oluline?

Jah, see on oluline. Linnainimesena tunnen sellest tihtipeale puudust. Õnneks on läinud nii, et oma töö tõttu viibin päris palju kontorist väljas. Põldude, metsa, jõgede-järvede nägemine mõjub mulle alati kosutavalt. Igapäevasel tasandil püüan loodust hoida eelkõige läbi oma tarbimisotsuste ja valikute. Ma ei ole selline padu-roheline ja vahest, kui janu tuleb, joon Coca-Colat ka. Samas tarbin üsna palju mahetooteid, võimalusel ostan kasutatud asju ja sõidan madalat kütusekulu omava autoga. Aga arenguruumi on mul selles osas kindlasti! Järgmine plaan on oma koduaias kompostitootmine käivitada.

Millist elu soovid tulevikus elada?

Ma ei ole oma tuleviku suhtes väga pretensioonikas - ma soovin elada rõõmsameelset ja õnnelikku elu, mis oleks täis häid ja hoolivaid inimesi, ning teha asju, mis mind ennast innustavad ning millest ka teistele tolku oleks. Loodan väga, et saan sellega hakkama!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta