Tartu ülikooli füüsika instituudi teadlased viisid läbi uuringu, mis esmakordselt hindas madal-aktiivsete radioaktiivsete jäätmete koguseid, mida veetöötlusjaamad Eestis igapäevaselt tekitavad.

Viimastel aastatel on selgunud, et kõrgendatud loodusliku radioaktiivsusega Kambrium-Vendi (Cm-V) põhjavee puhastamise tulemusel võib vees sisalduv radioaktiivne materjal olulisel määral veetöötlusjaamadesse akumuleeruda ning muudab sellega veetöötlusjaamad töötajatele kiirgusriski allikaks. Nii võib joogivee tootmine muutuda seadusandluse silmis kiirgustegevuseks.

„Läbiviidud uuringud võimaldavad kõrvutada kõrgenenud radioaktiivsusega joogivee tarbimisest põhjustatud kiirgusriske veetöötlemisel tekkinud radioaktiivse materjali poolt tekitatud kiirgusriskidega ning kujundada parimat strateegiat riskide vähendamiseks nii joogivee tarbijatele kui ka veekäitlejatele,“ rääkis uuringu projektijuht, Tartu ülikooli tahkisefüüsika vanemteadur Madis Kiisk.

Kiisk tõdes, et Cm-V põhjavett kasutab joogiveega rohkem kui 200 000 tarbijat, kellest ca 90% saavad kõrgema radioaktiivsusfooniga joogivett, kui seadusandlus kehtestab. „Samas on oluline rõhutada, et tegemist on siiski madalate kiirgusriskidega,“ lisas ta. Antud uuring käsitles valitud Cm-V veetöötlusjaamasid Põhja-Eestis.

Cm-V põhjavee viimiseks seadusega kehtestatud kvaliteedinäitajate tasemele tuleb vett puhastada. „Viimaste aastate uuringutulemused kinnitavad, et valdavalt kasutatavad, peamiselt raua ja mangaani ärastamisele suunatud veetöötlustehnoloogiad ei suuda tagada soovituslikku radioaktiivsuse fooni joogivees ning samal ajal ei suudeta vältida ka radioaktiivse materjali teket veetöötlusjaamades“ ütles Kiisk.

Kiisk arutles, et kuigi suurem radioaktiivsuse ärastamine ja akumuleerimisvõime veetöötlusjaamas on tarbijatele positiivne, kuna nii saab tarbija radioloogiliste näitajate poolest puhtamat joogivett, vajame me tehnoloogilisi muudatusi veetöötlusprotsessides, et vähendada või vältida radioaktiivse materjali tekkimist.

„Radioaktiivse materjali käitlemine ja sellega kaasnevate kiirgusriskide kontrolli all hoidmine toovad kaasa lisakulusid veetöötlejatele, mis omakorda mõjutab joogivee hinda tarbijatele,“ tõdes teadlane.

Kiisk lisas, et kuigi tavainimene veetöötlusjaamade protsessidega kokku ei puutu ja neid mõjutada ei saa, on oluline kasvatada tarbijate teadlikkust – millist kvaliteeti joogiveelt nõutakse ja millised on kvaliteedi tagamisega seotud riskid ja kulud.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta