Eelmisel suvel käis Uhhuduuri meeskond Aafrikas jalgrattamatkal, üheskoos seigeldi 6000 kilomeetrit läbi erinevate riikide. Keenia pealinnas Nairobis käis Uhhuduur uurimas, kuidas Kibera Community Empowerment Organization edendab prügimajandust maailma suurimas slummis.

Wenna kirjutis Nairobi slummist (lühendatud kujul): "Tänu ühele tuttavale kohtusime Kiberas ühe noormehega. Joshwa Tambo on mees, kes on Kiberas sündinud, seal üles kasvanud, sealt välja murdnud ja hea hariduse sanud ning siis Kiberasse naasnud. Selleks, et rohujuure tasandilt elu paremaks muuta. Heategevus vist peabki toimuma n-ö rohujuure tasemel.

Kohe selgitan. Kui me asusime Kibera poole teele, esitati meile üks retooriline küsimus: „Minge ja vaadake, kas näete, kus on kõik need sajad miljonid dollarid, mis erinevate NGO-de kaudu sinna on annetatud?“ Tunnistan ausalt, et ei näinud. Kui küsisin seda ka Joshwalt, siis leebe naeratuse saatel viipas ta käega tuule poole. Korruptsioon, liiga suured administratiivkulud uhkete kontorite ja kallite seminaride näol...

Joshwa on koostöös eestlastega seotud prügimajandamisega. („Teeme ära!“ on seal samuti kõva sõna.) Prügi – see on äri ja heategevus! Lapsed korjavad kokku kilepiima pakid ja saavad iga pestud paki eest ühe Keenia šillingi. Kui oled keskmiselt töökam, siis oled ka targem, sest kogutud raha eest saad koolis käia. Kilepakid lähevad kohalike käsitööliste kätte, kes neist kotte, vaipu, ehteid jms meisterdavad. Teenistus ka neile. Rääkimata sellest, et elukeskkond muutub paremaks.

Kohalikele elanikele tehakse selgeks, et prügi on kasulik, kui sa seda sorteerid ja kogumispunkti viid. Teenid sendigi. Sorteeritud prügi on samas kellelegi kasumlik vara. Tootjad ostavad tagasi pudeleid, plasti, kummi jne. Teenitud rahaga saab jälle mõne lapse kooli saata! Niipalju kui mina sellest aru sain, on rohujuure tasandil tegu n-ö kõik võidavad ettevõtmisega. Joshwa praegune suur unistus on plastpakendite töötlemismasina ostmine.

See on väärt ettevõtmine, mida toetada. Ja Joshwaga rääkides jõudsin ma arusaamisele, et neid inimesi seal slummis ei pea haletsema ega toetama kaastundest, et  „oi kui kole elu teil on“. Seal elavad täiesti tavalised inimesed, kus õnnelik lapsepõlv on täiesti normaalne. Toetama peaks asju, mille puhul sa näed, et see on seda väärt!"

Eestis tegeleb Kibera prügiprojektiga MTÜ Mondo, täpsemalt saab selle kohta lugeda Eesti vabatahtliku Veigo Kella tähelepanekuid tema blogis eluslummis.wordpress.com

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta