MTÜ Loomus korraldas täna, 19. jaanuaril toetusmeeleavalduse Norra saatkonna ees, et mõista hukka Norras toimuv hundijaht ja võimude loomavaenulik poliitika. Piketis võttis osa umbes 25 inimest, nende hulgas ka liikumise Eesti Metsa Abiks aktivistid.

Praegune Norra hundipoliitika on suunatud sellele, et hoida hundiasurkond kriitiliselt ohustatud staatuses ning pärssida aktiivselt selle elujõulisust. Nimelt otsustas Norra valitsus, et sel talvel võib maha lasta 42 hunti, millest veidi üle poole on juba kütitud. Kvoodi täitumisel jahihooaja lõpus on enamik Norra hundiasurkonnast hävitatud.

Norra loomakaitseorganisatsiooni NOAH juht, loomaarst Siri Martinsen: „Norra riigivõimuasutused on otsustanud maha lasta suurema osa siinsest hundiasurkonnast, vaatamata sellele, et hunt on Norras kriitiliselt ohustatud liik ja range kaitse all. See on meie arvates vastuolus riigis kehtiva looduskaitseseadusega ning Norra suhtes siduvate looduskaitsealaste rahvusvaheliste lepingutega, mille kohaselt on Norra kohustatud tagama tema territooriumil elujõulise hundiasurkonna. Samuti on küsitav hundijahi legitiimsus. Nimelt näitavad uuringud, et enamus Norras elavaid inimesi näevad hunti Norra looduse osana.”

Selleaastane hundijaht on oma ulatuselt suurim pärast seda, kui hunt Norras 1973. aastal kaitse alla võeti. Looduskaitsjad leiavad, et jaht ei ole teaduslikult ega sotsiaalmajanduslikult põhjendatud ning valitsuse otsusel puudub seega õiguslik alus huntide küttimiseks. Lisaks viiakse tänavune jaht esimest korda läbi nn hunditsoonis, kus hundid peaksid olema rangelt kaitstud.

Martinsen: „Alates 1. jaanuarist on jaht keskendunud kahe hundikarja elimineerimisele Norra idaosas. Loomi on kütitud 24 tundi ööpäevas, kasutades huntide sissepiiramiseks piirdelippe. Mitu hunti said jahi käigus haavata, pikendades loomade kannatusi veelgi. Need hundikarjad ei ole teinud mingit kahju karjakasvandusele. Valitsus põhjendab jahti vajadusega kaitsta olulisi avalikke huve. Nendeks „avalikeks” huvideks on jahimeeste ja maaomanike majanduslikud huvid ning soov piirata huntide kohalolu hunditsooniga. Seega domineerivad Norra hundipoliitikas ärimeeste erahuvid”.

NOAH korraldab koostöös kohalike loodus- ja loomakaitsjatega Norra huntide toetuseks ja Norra võimude hundivaenuliku poliitika hukkamõistmiseks protestiaktsioone üle Euroopa ja maailma 19. ja 20. jaanuaril. Eestis korraldab meeleavalduse Loomus ja see leidis aset 19. jaanuaril kell 10.00 Norra saatkonnas ees aadressil Harju tn.6, Tallinn.

Martinsen: „Nende rahumeelsete meeleavaldustega soovime saata Norra poliitikutele sõnumi, et praegune hundipoliitika, mille eesmärgiks on hoida Norra hundiasurkonda väljasuremise äärel, ei ole aktsepteeritav. Me nõuame viivitamatult uut poliitikat, mis seab esikohale ökoloogilised kaalutlused. Norra on looduskaitse valdkonnas halvaks eeskujuks kogu maailmas. See peab muutuma!”

MTÜ Loomus juht Kadri Taperson ütles, et kõikide loomade eeskostjate ülesandeks on toetada rahvusvahelisi aktsioone, sest ainult üheskoos on võimalik muuta riikide otsuseid lähtuvaks erinevate liikide, mitte ainult inimeste vajadustest.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta