Keskkonnaameti metsaosakonna teostatud 2017. aasta välitöödest selgus, et suuremal osal metsauuendust vajavatest aladest on uus metsapõlvkond kasvamas.

Mullu teostasid metsaspetsialistid 3450 metsauuenduse ekspertiisi 4777 hektari ulatuses. Ekspertiise tehti juhusliku valiku põhimõttel metsateatiste põhjal lageraielankide piirnemise kontrollimise käigus. Ekspertiisidega tuvastati, et üle viieaastaseid lageraielanke, kus ei kasva nõuetekohaselt uut metsapõlve, oli 262 kogupindalaga 367 hektarit ning need moodustasid 8% kõigi kontrollitud raiealade pindalast. Metsa uuendamise tähtaja pikendamise taotlusi esitati 179 eralduse kohta kogupindalaga 229 ha. Üheksal eraldusel kogupindalaga 43 ha oli perspektiivne metsauuendus olemas.

„Saatsime uuendamata metsa omanikele 37 märgukirja, milles juhtisime nende tähelepanu metsa uuendamise kohustuse täitmisele. Tuletasime meelde, et metsaomanikud peavad rakendama metsa uuendamisvõtteid kahe aasta jooksul pärast lageraiet ja tagama viie aasta jooksul uue metsapõlve tekkimise. Kokku saatsime sellised märgukirjad 74 eralduse kohta, mis hõlmab kokku 95 hektarit,“ lausus Rando Omler, Keskkonnaameti metsauuenduse ja metsakaitse peaspetsialist.

2017. aastal kasutati tarnijate aruannete ja liikmesriikidest saabunud teatiste põhjal metsade uuendamiseks 31,3 miljonit taime. Populaarseim istutusartikkel oli jätkuvalt kuusetaim – kokku istutati 16,8 miljonit taime.

Omakasvatatud taimi Eestis nappis ning seetõttu toodi naabritelt lisaks 4,1 miljonit taime. Eestisse toodud taimede seas olid ka meilt väljaviidud puuseemnetest teistes liikmesriikides kasvatatud taimed. Populaarseim sisseveoartikkel oli paljasjuurne kuusetaim, mis moodustas kõigist imporditud metsataimedest 66%.

Eestist viidi välja teistesse riikidesse 2,2 miljonit metsataime, populaarseimad olid hariliku kuuse potitaimed (89% ).

Sügisese metsaistutusmaterjali inventuuri kohaselt on selleks kevadeks meie taimlates kasvamas 27 miljonit istutuskõlbulikku taime.

„Algamas on kevadine metsaistutamise ja külvi hooaeg, mille eel tasub läbi mõelda tegevused, millega tagada raiesmikele ja hukkunud metsaosadele uus sobivate puuliikidega metsapõlvkond. Oluline on pöörata tähelepanu okaspuumetsade uuendamisele, et saada ka tulevikus väärtuslikku metsamaterjali,“ lausus Rando Omler.

Metsaseadusest tulenevalt teostab metsade uuendamise järelevalvet Keskkonnaamet, kes hindab metsauuenduse ekspertiisi käigus, kas metsaomanik on oma kohustusi täitnud. Kui uuendusvõtteid pole rakendatud või metsa järelkasv pole piisav, juhitakse sellele omaniku tähelepanu. Märgukirjadele mittereageerimise korral on tegemist metsaseaduse mittetäitmisega ning sel juhul on võimalik rakendada sanktsioone.

Vastavalt metsaseadusele tuleb metsastada raielangid ja hukkunud metsaosad, rakendades erinevaid uuendusvõtteid – metsaistutust, külvi ja täiendavat istutust koos puutaimede edasise hooldusega.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta