Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi teaduri Tiit Maateni hinnangul on raske prognoosida, millist liiki puit on Eestis tulevikus hinnas. Seda dikteerib nii nõudlus ja pakkumine aga ehk enamgi see, milliseks kujuneb Eesti lähikümnendite kliima.

Keskkonnaministeeriumi kliimamuutustega kohanemise arengukava toob välja, et Põhja-Euroopas, sh Eestis, väljenduvad kliimamuutused peamiselt keskmiselt kahe kuni nelja kraadises temperatuuritõusus, mis on kõrgem kui maailmas keskmiselt. Aastakümnete jooksul lume- ja jääkate väheneb, jõgede vooluhulk suureneb, liikide levilad muutuvad ning talvetormid sagenevad.  Aasta keskmiselt prognoositakse ligikaudu 20% rohkem sademeid. Samas ennustatakse muutusi sesoonsetes sademetes: talvel kasvab sademete hulk eeldatavasti kuni 80% ja suvel ennustatakse sademete vähenemist kuni 10%. See toob kaasa rohkem rannikualade üleujutusi ja erosiooni.

Tiit Maaten tõdeb, et ennustada, milline täpselt saab olema lähikümnendite kliima, on tänamatu tegevus.

“See, et kliima on prognooside kohaselt 2-4 kraadi võrra keskmisest soojem ning ilmad lumevaesemad, ei tähenda, et näiteks kõik lõuna poolt pärinevad metsapuuliigid Eestis edukalt kasvama hakkavad,” ütleb Maaten.

Lisaks kliimale mõjutavad puude ellujäämist enam kui oluliselt keskkonnamõjudest tingitud tormide ja põudade kõrval ka uute kahjurite (nii seemned kui putukad) lisandumine. Ta lisab, et muutuva kliima tingimustes tuleks meile juba varasemalt lõuna poolt sisse toodud ja siin kohastunud liikide eksemplaride järglaskondi pikema aja jooksul katsekultuurides testida, et tulevikus oleks metsaomanikel ja –majandajatel alternatiive, kui kodumaiste puuliikide kasvatamine enam senisega võrreldes hästi ei õnnestu.

Maaten lisab, et ei praegu ega tulevikus, arvestades kliimamuutusi, pole tõenäoliselt raske metsadest saada puitu, mis kõlbab kütteks (peenestatud või peenestamata kujul), kuid vaid energia tootmiseks sobiliku puitmassi tootmine ei tohiks küll olla Eesti metsanduse ainus prioriteet ja seega tuleb tähelepanu pöörata ka väärtuslikumat puitu pakkuvate metsade kasvatamisele. „Ma ei ole siin ega piiri taga näinud seda, et metsades soovitakse näha võimalikult kõveraid puid, mille kasvukiirus pole oluline,“ ütles Maaten. „Seega on vähetõenäoline, et koos kliimaga muutuks arusaam sellest, milline on väärtuslik puu  - see on ikka terve, sirge ja hea kasvuga,“ lisas ta ning tõi välja, et seepärast ongi oluline otsida lisaks kuusele, männile ja kasele igaks juhuks ka alternatiive, mis hajutaks kliima ning muudest teguritest tulenevaid riske.

Põhja-Eesti Metsaühistu liige ja erametsaomanik Johannes Valk kasvatab näiteks eurojaapani hübriidlehist ja maarjakaski. Hübriidlehise kasvatamise eeliseks toob ta selle, et taime kasv on kiire ning see ei vaja kemikaalidega töötlemist. “Võrreldes näiteks männiga, mille küpseks saamise aeg on sada aastat, saab eurojaapani hübriidlehis küpseks juba 30 aastaga,” ütleb Valk. Maarjakask aga on ainuke Eestis kasvav väärispuu ning sealt ka Valgu otsus just seda puuliiki kasvatada. Valk lisab, et uuringud näitavad, et mõlema puuliigi kasvatamiseks on Eestis sobilikud tingimused olemas.

Eestis on majanduse valdkond olnud muude seda mõjutavate tegurite taustal kliimamuutustest seni suhteliselt vähe mõjutatud. Kui aga vaadata, et üle poole Eesti maismaast on kaetud metsaga, metsamajandus moodustab ligi 2% SKT-stning koos puidu väärindamisega lausa 5–6%, meil on 113 000 erametsaomanikku ja metsasektoris leiab tööd ligikaudu 38 000 inimest, kellele lisanduvad metsade ja selle majandamisega kaudselt hõivatud, siis võib see trend hakata kliimamuutusi arvestades peagi järsult muutuma.

Erametsakeskuse juhatuse liikme Jaanus Auna sõnul tegelevad kohalikud metsaühistud aktiivselt oma liikmete teavitusega, et tagada puidukasutuse säilimine ja puidu kvaliteet ning suurendada sel teel süsiniku sidumist.

“Anname metsakasvatajatele ja metsaomanikele nõu looduslähedaste ja kliimamuutusi pehmendavate metsakasvatusviiside kasutamise kohta. Väga suurt rõhku pöörame ka metsataimekasvatusele, puistute hooldamisele, metsakaitsele ja metsapatoloogiale. Seda kõike teeme ikka värskeimatele trendidele tuginedes ning arvestades meie muutuvaid ilmastikuolusid” lisas Aun.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta