Olen viimaste päevade jooksul saanud lugejatelt kaks põnevat nõuannet. Esimene ettepanek oli pakendada bioprügi vana ajalehe sisse ja teine idee oli pesta nõusid soodaga. Täna katsetasin mõlemat soovitust.

Esimesena võtsin käsile biojäätmed. Otsisin ekstra selleks ettevõtmiseks välja vana Linnalehe ja pakkisin toidujäägid sinna sisse. Lisasin samasse pakikesse ka taldrikutel olnud jäägid. Otsustasin, et pesen nõud puhtaks ja seejärel viin prügi välja.

Sooda oli kenasti kodus olemas. Seega lisaväljaminekuid teine katse ei nõudnud.  Panin nõudepesukausid köögilauale ja hakkasin nuputama, kuidas nõude pesemine soodaga käib.

Esiteks võtsin lihtsalt soodat lapi peale ja nühkisin nõusid. Teeplekid sain tassi küljest kenasti lahti. Rasvaste nõude puhul sooda minu meelest ei aidanud. Pesupähklitest keedetud geelile ja mahekoostisosadega nõudepesuvahendile jääb sooda igal juhul alla. Kuigi sooda on odav, kulub teda sellise tarvitamise juures päris palju.

Seejärel katsetasin soodat koos äädikaga. Panin nõud kaussi ja lisasin nõudepesuveele soodat ja lõpuks ka äädikat. Tulemuseks oli ehtne koolilabori mulisev katse. Mulle tundus, et sellises vees eemaldus rasv nõudelt kergemini.  

Panni pesemiseks soovitati kasutada sinepipulbrit. Seda mul kahjuks kodus ei olnud. Ei olnud ka tuhka. Maal elatud ajast on mul meeles, et tuhk aitas puhastada nii panne kui ka pliidil mustaks tõmbunud potipõhjasid.

Pärast nõudepesu läksin biojäätmeid välja viima. Õnnetuseks olid taldrikutelt pärit toidujäätmed veidi niisked. Paberpakike ähvardas laiali laguneda. Otsisin siis välja veel teisegi ajalehe ja pakkisin uuesti.

Olen mitmelt poolt lugenud, et paberit tohib biojäätmete hulka visata, aga pole mõtet seda sinna liiga palju panna. Nimelt eraldub paberi kõdunemisel metaani, mis on vägagi mõjukas kasvuhoonegaas. Jõudsin taaskord oma mõtetes teelahkmele. Olin segaduses. Kes oskaks mulle öelda, missugune valik on parim. Kas valida biolagunev kilekott, mille tootmiseks on kasutatud toiduaineid ja väärtuslikku põllupinda? Kas eelistada tavalist õhukest kilekotti, mis kõduneb mõnisada aastat? Või transportida prügi hoopis energia- ja ressursikulukas paberpakendis? Ma pean uurima, kas biojäätmeid tohib ka ilma pakendita konteinerisse visata. Prügifirmast saadud brošüüride põhjal jäi mul küll teine mulje.

17.september – KOKKU 45,0175

Hommik: kokku 4,435

• 70g mahedaid rukkihelbeid 1,73
• 2g soola 0,02
• 14g peedisuhkrut 0,55
• 5g päevalilleõli 0,535
• Peotäis külmutatud jõhvikaid (ei ole ostetud, vaid korjatud) 0,00
• 1 tass piparmünditeed 2g 1,6

Lõuna: kokku 15,0325

• 100g odrakruupi 1,50
• 55g sibulat 0,3025
• 5g soola 0,05
• 1/12 taluvõid 1,48
• 1 tass astelpaju jooki 1,74  
• 160g porgandit 0,88
• Värske sidruni mahla ??? (ei oska selle hinnata hinnata)
• 25g rosinaid 3,8

Õhtu: kokku 25,55

• 100g spagette 5,51
• 100g hakkliha 8,93
• 160g porgandit 0,88
• 25g rosinaid 3,8
• Värske sidruni mahla ??? (ei oska selle hinnata hinnata)
• 1 tass astelpaju jooki 1,74  
• 1/12 taluvõid 1,48
• 30g päevalilleõli 3,21

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta