Näritud nätsu koht on prügikastis. Seda teab meist igaüks. Kahjuks võib kleepuvaid nätsunuhtluseid leida nii pargipinkide, kinotoolide, koolilaudade, trolliistmete kui ka restoranilaudade küljest. Üsna palju vedeleb nätsu ka tänavatel.

Suurbritannias on lausa välja arvutatud, et aastas kulutatakse mahavisatud nätsust vabanemisele 150 miljonit naela. Britid näevad lahendust nätsutrahvis, mis peaks inimesed korrale kutsuma. Kui suur on samalaadne summa Eestis, seda Bioneer ei tea, aga eks raha kulub meilgi.

Nätsu närimine sai alguse juba Vanas-Kreekas, kus inimesed  mälusid kummipuu vaiku. Tuhandeid aastaid ja miljardeid nätsunärijaid hiljem tundub, et inimesed pole ikka veel välja nuputatud, kuidas nätsu prügikasti visata.

Närimiskummi mahaviskamine sai Singapuris (kus on maailma rangeimad seadused prügi loopimise vastu) sedavõrd suureks probleemiks, et närimiskummi mälumine keelati üldse ära. Seda keeldu on nüüdseks leevendatud ja suhkruvaba närimiskumm on apteekides retsepti alusel müügil. Närimiskummi smuugeldajat ootab aga 3000 naela (1 nael on umbes 19,5 EEK) suurune trahv või aastane vangistus.

Ära ole prügimats!

Kui Sinu kodutänav, töökoht või kool on hädas nätsuloopijatega, siis juhi inimeste tähelepanu probleemile. Tee näiteks nätsumärklaud. Kasuta suurt kartongi-, pleki- või vineertahvlit ja joonista või kleebi sellele naljakas fraas või lõbus pilt, et inimeste tähelepanu tõmmata.

Näiteks Huddersfieldis (UK) olid mõnda aega üleval tahvlid, kus paluti inimesi hääletada oluliste teemade osas ja panna kasutatud näts kas „jah“ või „ei“ kasti.

Fotod: www.britishembassy.gov.uk

Kasutatud kirjandus: M. Norton "365 moodust muuta maailma", Tartu Ülikooli Kirjastus, 2008

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta