Kas on inimest, kes pole kunagi elus solvunud? Vist mitte. Solvutakse isegi mitu korda päevas. See rikub nii enda kui sinuga koos olevate inimeste meeleolu. Aga ehk polnud kuuldud jutt üldse solvamisena mõeldudki? Solvumisest ülesaamisest räägib E.G.U. Erapraksise arst- psühhoterapeut Veronika Elmet.

Solvumine on tunne, mis koosneb kurbusest ja vihast. Kurb ollakse pettumusest, et mind ei mõisteta, vihane aga solvaja peale. Solvumistunne tekib siis, kui meie ootustele ei vastata- meie enda mõttest või hinnangust (nad ei oska mind hinnata!), töökaaslase arvamusest või situatsioonist. Kui kolleeg tuleb hommikul su laua juurde ja väidab, et sinuga on alati üks rist ja viletsus, solvud igal juhul: kõik teevad liiga ja ülekohut, mina aga pingutan kõigest väest ja olen alati nii püüdlik.

Analüüsi ennast

Esimese emotsiooni taandudes mõtle, kas ikka tehakse liiga. Võib-olla oli rahulolematuseks põhjust? Kui sulle usaldatud tööülesanne jäi täitmata, oli kolleegil ju õigus pahane olla. Põhjust, miks sulle peale hüpati, on endal muidugi raske välja mõelda. Kui töökaaslane solvamist ei konkretiseerinud (sellepärast on sinuga alati üks häda, et sa täitsid ülesande valesti), uuri välja, milles asi. Vajalik teave käes, kontrolli esitatud süüdistust. Enda meelest täitsid ülesande suurepäraselt, mis siis viga on?

Võta solvamist kui kasulikku infot

Selle asemel, et solvuda, tee olukorrast kasulikud järeldused. Võib-olla oled liiga põhjalik. Kui võtaksid teisi tööülesandeid kergemalt, oleks tüliõunaks kujunenud probleemi lahendamiseks rohkem aega jäänud.

Kuldreegel ütleb, et solvumist ei teki siis, kui eraldad isiksuse ja käitumise. Kas olen süüdi mina (isiksus) või ei oldud rahul minu käitumisega? Tavaliselt solvatakse käitumise pärast, kuid pahatahtlikud inimesed teevad ka isiklikke märkusi.

Vihaleajava ja valusa solvumise järel tõmba hinge. Ära ründa solvajat kohe, rahune enne maha. Las ka solvaja jahtub. Probleemi saab selgeks rääkida vaid rahulikus õhkkonnas.

Kui jõuad veendumusele, et oled kriitika ära teeninud, vabanda. See parandab enda enesetunnet ja tõstab teiste arvamust sinust.

Meelega solvata ei tohi

Leidub inimesi, kes alati ütlevadki pahasti, solvavad meelega. Esita endale küsimus, kas sa pead sellist olukorda kannatama. Tee asjaosalisele selgeks, et sa ei pea taluma käitumist, mis on pahatahtlik ja tuleneb solvaja enda probleemidest.

Neid, kes kaasinimeste peale röökida armastavad, on ka. Tavaliselt pole sellest “valjuhäälsest mürast” võimalik asja tuuma tabada. Kui ta natuke vaiksemaks jääb, esita konkreetne küsimus: mida sa öelda tahtsid?

Võib juhtuda, et kaks inimest on teineteise peale nii solvunud, et ei räägi nädalate kaupa sõnagi. Mõlemad on ka parajalt kanged ning kumbki ei kipu rahu sobitama. Niinimetatud vaikiva ajastu väljakuulutamine ei ole probleemi lahendus, pigem vältimine. Pinge kasvab, sest inimesed on loodud suhtlema. Sa pole nõrk ega rumal, kui ise esimese sammu teed ja ütled, et sinu meelest on selline käitumine lapsik. Kuna olukord hullemaks enam nagunii minna ei saa, tasub alati proovida asja lahendada.

Sul on õigus olla sina ise

Võib muidugi juhtuda, et su püüdlused jooksevad liiva, sest madala kriitika taluvuse ja enesehinnanguga inimesed on väga solvumisaltid. Nad arvavad, et on väärtusetud ja nendega ongi alati üks rist ja viletsus. Põhjuseid, miks nii arvatakse, võib olla mitmeid: elu jooksul kogunenud tagasilöögid, isikliku elu probleemid, depressioon.

Ülitundlikud ja solvumisvalmid on ka impulsiivsed ja ebastabiilsete iseloomujoontega inimesed. Samuti need, kes võitlevad elukorraldusraskustega, näiteks kohanevad elukaaslase-rolliga. Naiseks kujunevad neiud on väga hellad kehakaalu-küsimuses. Iga väiksemgi märkus tundub solvamisena, kuigi ütleja ei mõelnudki midagi halba.

Paljud naised muutuvad paar päeva enne menstruatsiooni väga tundlikuks. Kui tead, et ohtlikud ajad lähenevad, anna kasvõi naljaga pooleks lähedasele töökaaslasele märku. Siis saab asjatuid pingeid vältida.

Teiste arvamus läheb meile liiga palju korda. Loomulikult tuleb teistega arvestada, kuid inimeste arvamus ei tohi sind sajaprotsendiliselt rööpast välja viia.

Tundlikkuse tõus vajab tähelepanu

Kui tunned, et midagi on põhimeeleoluga lahti ja solvud iga väiksemagi asja peale, otsi abi. Mõnikord imestavad töökaaslased, kuhu on kadunud endine rõõmsameelne proua. Nüüd istub laua taga ninakirtsutaja. Tee tundlikkuse tõusust juttu. Ehk on tal elus raske periood või vaevab mõni krooniline haigus. Lahtirääkimine aitab teistel solvujat paremini mõista ja solvuja tajub, et töökaaslased hoolivad temast.

Ole diskreetne

Tihtipeale kardetakse väiksematki märkust teha, sest “ta võib solvuda”. Kuidas ma ikka ütlen, et pole sobilik tööl selliseid riideid kanda. Kolleege võib segada ka higilõhn, pealetükkiva aroomiga lõhnaõli, suust tulev ebameeldiv lõhn jms. Ise ei tule ehk selle pealegi, et minu juures on midagi häirivat. Hea sõbranna võib alati diskreetselt probleemile tähelepanu juhtida: suust tulev lõhn on muutunud ebameeldivamaks, äkki sa peaksid oma tervist kontrollima. Rahuliku arutelu käigus võib saada enda jaoks kasulikku infot, mis võib muuta harjumusi. Näiteks loputad higilõhna vältimiseks pärast pingelist koosolekut kaenlaalused üle.

Solvumine on vabatahtlik

Kohtumine terava keele ja solvavate märkuste poolest tuntuks saanud kliendiga rikub tuju terveks päevaks, võib-olla kauemakski. Valmista end sisemiselt ette ja teadvusta, et tõenäoliselt pole see inimene eriti hea lastetoaga ning ka empaatiavõime jätab soovida. Järelikult ei tasu tema märkusi puhta kullana võtta.

Kui aga vestluskaaslaseks satub kergesti-solvuja, ütle kohe jutu algul: ma ei taha sind solvata, kuid see probleem tuleb lahendada.

Solvumine on alati inimese enda vastutusel ning täiesti vabatahtlik. Kõige parem oleks solvumist vältida. Kui aga tõesti tunded üle keevad, oska olukorrast välja tulla.

Maris Veerus, sekretar.ee
Foto: www.techimo.com

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta