Keskkonnainspektsiooni esimese poolaasta statistika järgi on keskkonnaalaste väärtegude arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, seevastu on pea kahekordistunud haldusmenetluste arv.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 9. august 2018
- Foto: Kalamõrd Emajõel. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Keskkonnainspektsioon alustas käesoleva aasta esimesel poolaastal 525 väärteomenetlust. Seda on sama palju kui 2017. aasta teisel poolaastal, kuid viiendiku võrra vähem kui 2017. aasta esimesel poolaastal, kui väärteomenetlusi oli 657. Aastaga on menetluste arv langenud kõigis valdkondades, välja arvatud metsavaldkond, kus vastav näitaja on 14 protsenti kõrgem. Sellega on metsaõigusnormide rikkumised tõusnud valdkondade lõikes kauaaegselt kuuendalt kohalt neljandaks.
„Kuna metsaraied on tõusnud avalikkuse suure tähelepanu alla, on järelevalve maht ja koos sellega ka rikkumiste arv suurenenud. Üldjuhul on raieteks nõutavad load olemas ja raied seaduslikud, kuid töö käigus ei ole kinni peetud kõigist raietingimustest,“ selgitas Keskkonnainspektsiooni looduskaitseosakonna juhataja Uno Luht.
Samal ajal kasvab haldusmenetluste osatähtsus. Kui 2017. aasta esimesel poolaastal alustatud haldusmenetluste arv jääb saja piirimaile, siis 2018. aasta sama perioodi näitaja ligineb juba kahesajale. Haldusmenetluste raames on tänavu kuue kuuga tehtud 39 ettekirjutust, 2017. ja 2016. aasta samal perioodil olid vastavad numbrid 30 ja 14. Enim haldusmenetlusi on seotud jäätmekäitlusnõuete rikkumistega, teine suurem valdkond on ehitamine ranna või kalda ehituskeeluvööndis või kaitstaval loodusobjektil.
„Keskkonnakaitse seisukohalt on oluline rikutud asjade korda seadmine ja nõuetega vastavusse viimine, mitte niivõrd karistamine. Seda põhimõtet järgides oleme järjest enam hakanud rakendama haldusmenetlusi,“ märkis Keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov. „See ühtib ka riigi üldise karistuspoliitikaga, mis näeb ette kergemate rikkumiste puhul karistamise asemel pigem asjade kordategemist ja seadusega kooskõlla viimist,“ lisas Volkov.
Trahvide puhul on täheldatav väärteomenetlustega sarnane langusdünaamika: 2018. aasta esimese poolaasta näitajad on samal tasemel 2017. aasta teise poolaastaga, kuid 2017. aasta esimese poolaasta tulemustest jääb trahvide arv madalamaks 22 ja trahvide kogusumma 12 protsendi võrra. Tänavu on kuue kuu jooksul tehtud 386 trahvi kokku 149 000 euro ulatuses.
„Keskmine trahvitu on 46 aastat vana, vahele jäänud ebaseadusliku kalapüügiga, tegutseb Pärnu maakonnas ja tema trahv on 140 eurot (mediaankeskmine). Teistest märgatavalt kõrgema trahvisumma saajaks on juriidiline isik asukohaga Ida-Virumaal, Tallinnas või Võrumaal, kes on toime pannud atmosfäärõhu kaitse seaduse, jäätmeseaduse või tööstusheite seaduse alase rikkumise,“ tõi välja Keskkonnainspektsiooni analüüsi ja planeerimise osakonna peaspetsialist Marve Randlepp.
Lõppenud poolaasta seni suurim keskkonnakahju kaasnes ebaseadusliku kalapüügiga seoses algatatud kriminaalasjaga, kus kalavarudele tekitatud kahju ulatuseks hinnati üle 29 000 euro. Peale kalapüügi paistavad tõsisemate keskkonnakahjudega silma maapõuekaitse ja metsaõigusnormide valdkonnad. Veel aga ei kajastu keskkonnakahjude andmestikus hiljutiste ulatuslike metsapõlengute tagajärjed, kuna seal on tekkinud kahju alles arvutamisel.
Peale plaanilise järelevalve ja menetluste lahendasid inspektorid kuue kuu jooksul 2132 infotelefonile 1313 laekunud kaebust, sealhulgas 682 teadet, mis nõudsid kohest reageerimist. Veerandi kõigist laekuvatest kaebustest moodustavad jätkuvalt õhukaebused. Seal võib palju oleneda ühest konkreetsest mõjutajast – nii tuli Ida-Virumaa elanikelt juunikuu jooksul rohkem õhukaebusi kui eelneva viie kuu jooksul kokku. Järgnevad levinumad kaebuste teemad langevad kokku sagedasemate menetluste valdkondadega, milleks on kalapüük ja jäätmekäitlus.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
