Gluteen on teatud teraviljades - näiteks nisus, rukkis ja odras - leiduv valk, mis on oluline nii toitumise kui toidu tootmise seisukohast. Osa inimesi, kes põevad näiteks tsöliaakiat, peavad aga gluteeni vältima ning täpsem märgistus aitab leida nende individuaalsele gluteenitundlikkusele vastavaid tooteid.

Väljendit "gluteenivaba" võib edaspidi kasutada juhul, kui tarbijale müüdavas tootes ei ole gluteeni rohkem kui 20 milligrammi ühe kilogrammi kohta. Väljendi "väga madala gluteenisisaldusega" puhul ei tohi sama näitaja ületada sadat milligrammi.

Et toidu märgistus ei tohi tarbijat eksitada, on selliste mõistete kasutamine põhjendatud vaid toodetel, mis on valmistatud spetsiaalselt gluteenitalumatusega inimesi silmas pidades või kus muidu tavapäraselt võiks gluteeni leiduda.

Määrus nr 41/2009 ühtlustab märgistuse kasutamise tingimused Euroopa Liidus, et tarbijad oleksid võrdselt kaitstud kõigis liikmesriikides ning ei oleks takistatud kaupade vaba liikumine. Määruse koostamisel on arvesse võetud rahvusvahelist Codex Alimentariuse standardit. Eestis ei olnud varem nii täpseid nõudeid sätestatud.

Märgete "gluteenivaba" ja "väga madala gluteenisisaldusega" kasutamine on tootjale vabatahtlik. Määrus ei muuda toodete turuleviimise korda – ka edaspidi tuleb sellise toidu esmakordsest turuleviimisest teavitada Veterinaar- ja Toiduametit. Samuti ei muuda määrus nõudeid, kuidas tuleb toidu märgistusel esitada allergiat põhjustada võivad koostisosad.

Määrus jõustub 10. veebruaril, kuid täielikuks rakendumiseks on sätestatud üleminekuaeg 2012. aasta alguseni.