Jäätmekäitlusettevõte Ragn-Sells tuletab meelde, et vastavalt Jäätmeseadusele ei tohi aia-, ehitus- ning suuremõõdulisi jäätmeid panna olmeprügi hulka ega ka lihtsalt  tavalise kilekotiga prügikasti kõrvale. 

„Kevad toob kaasa aiatööd: muru tahab riisumist, oksad lõikamist. Samuti võetakse kevadel ette suuri koristus-, remont- ja ehitustöid. Tuleb aga meeles pidada, et kevadtöödel tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda,“ rõhutas Ragn-Sells ASi ärijuht Agu Remmelg. „Puhta elukeskkonna saavutamiseks on oluline tekitada võimalikult vähe jäätmeid ning neid koguda nii, et  oleks võimalik suunata maksimaalne kogus taaskasutusse."

Agu Remmelg tuletab aiaomanikele meelde, et puulehti ja muid aiajäätmeid, samuti ehitusjäätmeid, on keelatud panna olmeprügi konteineritesse. Näiteks orgaanilised aiajäätmed – oksad, lehed, okkad, taimed – on taaskasutatav tooraine, millest saab ümbertöötlemisel toitaineterikas muld. Seepärast palub Ragn-Sells kõigil, keda ootavad ees aia- ja haljasalade korrastustööd, juba varakult mõelda ka tekkivate jäätmete käitlemisele. 

Miks ei sobi aiajäätmed olmeprügi hulka?

  • Kui aia- ja remondijäätmed visata segaolmeprügi konteinerisse, ei ole neid hiljem võimalik taaskasutusse suunata.

  • Oluline on, et väheneks jäätmete ladestamine prügilatesse, millega on võimalik vähendada keskkonnariske.

  • Valikkogumisega on võimalik ka vähendada olmejäätmete veole tehtavaid kulutus.

Kas te teadsite?

  • Kui olmejäätmete sekka on pandud ehitus- ja remondijäätmed, ei ole prügivedajal vastavalt omavalitsuste kehtestatud jäätmehoolduseeskirjadele kohustust neid jäätmeid ära vedada.

  • Samuti ei tohi aia- ega ehitusjäätmeid panna kilekotiga prügikasti kõrval.

Vastavalt Jäätmeseadusele on alates 2008. aasta 1. jaanuarist lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid.

16. juulil 2010. aastal jõustuvad piirangud biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise kohta. See tähendab, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi olla biolagunevaid jäätmeid üle 45 massiprotsendi. See protsent peab aastatega järjest kasvama:  alates 2013. aasta 16. juulist ei tohi ladestatavate olmejäätmete hulgas olla biojäätmeid üle 30 massiprotsendi ning alates 2020. aasta 16. juulist üle 20 massiprotsendi.

Mida saavad aiajäätmetega peale hakata Ragn-Sellsi kliendid?

  • Kliendid võivad tellida spetsiaalsed konteinerid, Big-Bag kotid või leppida kokku aiajäätmete kilekottide äravedu.

  • Konteinerite tellides tuleks korteriühistutel korteriomanikega kokku leppida täpne koristuse aeg ning informeerida, mis ajaks on konteiner tellitud.

  • Harju- ja Läänemaal on võimalik tellida lehekottide äraveo teenus: haljastusjäätmed tuleb panna läbipaistvasse 150-liitrisisse kilekotti (saadaval kauplustes), kotisuu korralikult kinni siduda ja kotid paigutada sõiduteele võimalikult lähedale ja ühte kohta. Ühe koti kaal peab jääma 20 kg piiresse. Kotti võib panna ainult biolagunevaid jäätmeid: lehed, taimejäätmed, muru, sammal, väikesed oksad, õunad jne.

  • Kui haljastus- või ehitusjäätmeid ei teki regulaarselt, sobib nende kogumiseks Big-Bag kott. Ühekordseks kasutamiseks mõeldud Big-Bag kott mahutab 1 m³ jäätmeid kogukaaluga kuni 1250 kg. Big-Bag koti saab tellida või osta Ragn-Sellsi klienditeenindusbüroost.
Allikas: Ragn-Sells

Sarnased artiklid