Eesti soovib liituda rahvusvahelise konventsiooniga, mis tagaks kõikjal maailmas laevade lammutamise ohutult ja keskkonnahoidlikult. Eesti ise juba täidab konventsiooni nõudeid.

31. jaanuaril on keskkonnaminister Siim Kiisler Riigikogus, kus läheb esimesele lugemisele Hongkongi laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu.

Eesti juba täidab konventsiooni nõudeid, sest Euroopa Parlament ja Nõukogu on Hongkongi konventsiooni rakendamise kiirendamiseks võtnud vastu samu kohustusi dubleerivad õigusaktid.

Keskkonnaminister Siim Kiisleri sõnul on ühinemine vajalik selleks, et ka väljaspool Euroopa Liitu lammutataks laevu keskkonnahoidlikult ning lammutustöö tegijatele oleks tagatud tööohutus. „Asbest, raskmetallid, fossiilse kütuse jäägid ja osoonikihile kahjulikud ained, mis laevade lammutamisel võivad eralduda, on ohtlikud nii inimese tervisele kui ka keskkonnale,“ lausus keskkonnaminister.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna peaspetsialisti Kaspar Andersoni sõnul toob konventsioon laevaomanike jaoks kaasa kohustuse koostada laevas olevate ohtlike materjalide loend, taotleda ohtlike materjalide tunnistus ning tagada laeva ringlussevõtt ohututes ja keskkonnahoidlikes lammutuskohtades. „Eestis laevaregistris on praegu 39 laeva, mis peavad täitma konventsioonist tulenevaid nõudeid. Tegemist on laevadega, mille kogumahutavus on 500 või rohkem.“

Konventsioon esitab nõuded ka laevade ringlussevõtu kohtadele – neiski peab olema tagatud ohutus inimeste tervisele ja keskkonnale. Eestis on nõuetele vastavaks ringlussevõtu kohaks Vene-Balti sadamas asuv laevaremonditehas, kus 2011. aastal lammutati 3593 kogumahutavusühikut ning 2013. aastal 2422 ühikut.

Konventsioon ei ole veel jõustunud - jõustumiseks peab ühinema 15 riiki, mille laevade kogutonnaaž moodustaks 40% kogu maailma laevade kogutonnaažist. Hetkeseisuga on ühinenud riike kuus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta