Enese õige treenimine on põhjalik teadus. Et treenida lisaks targalt ja säästlikult, tuleb arvestada nii oma keha kui ka keskkonnaga.

Treenimisega alustades on mõistlik tutvuda erinevate spordialadega ning nende seast välja valida need alad, mis enim köidavad.

Kõigepealt tuleb teha kindlaks, millised on huvipakkuvatel spordialadel regulaarsed ja ühekordsed väljaminekud, et saada aimu treenimisega kaasnevatest kulutustest ja otsustada, kas antud spordialaga tegelemine on lisaks huvile ka taskukohane.

Järgmisena tuleb kindlasti ise kõiki huvipakkuvaid treeningud proovida ja juurde tasub uurida kogemustega ning teadmistega spetsialistidelt, millised on konkreetsete eesmärkide juures antud spordialal võimalused arenemiseks ning millised on võimalikud treenimisega kaasnevad ohud ja vigastused.

Samuti tuleb arvestada spordiala valides kohaliku kliimaga, sest paljude aladega on võimalik tegeleda ainult kindlatel hooaegadel. Näiteks rulluisutamist saab treenida üksnes sooja ning kuiva ilmaga. Seega peab mõtlema laiemalt. Väiksemate võimaluste korral otsustada tasub sellise spordiala kasuks, millega saab tegeleda aastaringselt.

Mõningaid spordialasid on võimalik ka kombineerida. Näiteks purjelaua huvilistel on võimalik soojaga ilmaga harjutada vees ning külmal ajal jääl või lumel. Lõpuks on mõistlik kõigi atraktiivsete spordialade seast välja valida üks kindel, millega aktiivsemalt edasi tegeleda.

Kuidas teha kindlaks treenimisega kaasnevaid kulutusi?

Treenimisega kaasnevad tihti regulaarsed ehk igakuised kulutused ning alati ühekordsed väljaminekud, mida tehakse harilikult kord aastas või harvemini. Regulaarseid kulutusi saab arvestada igakuiste või iga paari kuu taguste väljaminekute planeerimisena.

Regulaarsed kulutused:

• spordiklubi liikmetasu;

• staadioni või spordiväljaku renditasu;

• treeneri tunnitasu;

• bussi- ja autotransport treeningkohta;

• vitamiinid, toidulisandid ja taastumist soodustavad preparaadid;

• treeningvahendite hooldus.

Ühekordseid kulutusi tehakse kord aastas või isegi harvem, kulutuste tihedus oleneb treeningvahendite, riietuse, jalanõude jms kulumisest, vananemisest ja kvaliteedist.

Ühekordsed kulutused:

• treeningvahendid;

• riietus;

• jalanõud ja

• treeningvahendite hooldus.

Praktiline näide:

Spordiala: tennis

Regulaarsed kulutused: treeneri tunnitasu, tenniseväljaku rent, transport tennisehalli

Ühekordsed kulutused: tennisereket, tennisepallid, riietus, jalanõud

Vastavalt iga treenija individuaalsetele soovidele on nimekirja võimalik lisada ka vitamiinidele, toidulisanditele ja taastumist soodustavatele preparaatidele tehtavad kulutused, tenniseklubidesse astudes tuleb tasuda klubide kuu või aastamakse, tennisereketil tuleb aeg ajalt vahetada keeli ning samuti tuleb mõne aja tagant välja vahetada vanad tennisepallid.

Arvestada tuleb ka sellega, et üks tennisereket võib mõne aja pärast nn väikseks jääda ja juurde on vaja soetada teistsuguste omadustega tennisereket.

Kokkuvõtvalt on igakuised ehk regulaarsed kulutused üks kord nädalas (so 4-5 korda kuus) tennist mängides keskmiselt 96€. Lisanduvad veel ühekordsed kulutused.

Kuidas erinevate spordialadega ise tutvust teha?

Sportimisvõimalused muutuvad järjest laialdasemaks. Harrastajatel on sarnaseid võimalusi tippsportlastega ennast treenida ning treenimist peetakse ühiskonnas üha olulisemaks ja tunnustust väärivamaks. Kuidas on aga võimalik spordimaailma sisenedes ära tunda see õige spordiala, millega põhjalikumalt edasi tegelema hakata?

Spordialasid on kahte tüüpi – individuaalsed ja grupi või rühma spordialad, treeninguid on võimalik ka kahe tüübi vahel kombineerida. Grupi ja rühma spordialadega, näiteks võrkpall või spordiklubide juures tehtavad rühmatreeningud, on võimalik tutvust teha lihtsamalt. Paljudes spordiklubides on võimalik võtta tutvumistreeninguid, tihtilugu ei pea nende eest isegi tunnitasu maksma. Kokkuleppel on võimalik osaleda proovi mõttes kindlasti ka tasuta võrkpallitreeningus, et saada aimu teiste treenijate tasemest ning antud spordiala sobivusest enda jaoks.

Keerulisem aga mitte ületamatu on katsetada mõningate individuaalsete spordialade sobivust, näiteks suusatamine ja jalgrattasõit, kus on vaja kasutada treeningu läbiviimiseks lisaks treeningvahendeid. Raskemaks teeb antud spordialade katsetamise see, et endale sobivat treeningvahendit on keeruline leida, suuski tuleb valida vastavalt sõidustiilile, kaalule ja pikkusele, lisaks mängib olulist rolli treeningkogemuse saamisel ilm. Jalgratta proovimisega on lihtsam, seda on võimalik laenata sõpradelt, tuttavatelt või jalgratta laenutustest, oluline on kindlaks teha, millist treeningut on antud rattaga võimalik teha ehk kas jalgratas on mõeldud asfaldil või metsas sõitmiseks.

Väga lihtne on individuaalsetest aladest proovida metsajooksu, vaja on leida mets või park, samuti kepikõndi, enam-vähem õige pikkusega kepikõnni keppe on võimalik laenutada sõpradelt või tuttavatelt ja ka rulluisutamist, treenimisvahendeid on samuti võimalik ühekordselt sõpradelt või tuttavatelt laenutada.

Enne spordistiili valimist ja treeningvahendite soetamist tuleb kindlasti põhjalikult järele mõelda oma võimalused, nii majanduslikud kui ajalised. Kindlasti mõelda ka tulevikule, millised on Sinu eesmärgid aasta või paari pärast. Ei ole mõistlik suures õhinas tehtud otsuste tõttu ebapraktilisi treeningvahendeid nurka või keldrisse tolmu korjama koguda.

Kuidas valida treeningkohta?

Treenida on võimalik sisetingimustes (spordiklubid, spordisaalid) või välistingimustes (staadionid, metsad, pargid, kodutänav).

Säästvale treeningule mõeldes on mõistlik valida kindlasti välistingimustes paiknevad treeningkohad. Jooksuga on võimalik alustada kasvõi kodutänavast, sel juhul ei ole vaja teha kulutusi transpordile kodust spordiklubisse või staadionile, samuti jäävad ära kulutused spordiklubide liikmemaksudeks.

Ühtepidi on võimalik jälgida kulutusi, mis muudavad otseselt rahakoti sisu ja millega teadlikult vastutad keskkonna ees, teistpidi tuleb mõelda ka peidetud kulutustele ning enda poolt varjatud keskkonna saastamisele.

Iga treenija, kes külastab spordiklubisid, maksab kaudselt kinni näiteks kulutused elektrile (valgustus ja elektrilised treeningseadmed jõusaalides, elektrisaunad) ja veele (pesemisvesi, basseinivesi) ning tänu oma sellisele tegevusele saastab keskkonda. Näiteks on Kettler jooksulindi maksimumvõimsus vahemikus 2,2 - 5,5 kW, spordiklubides kasutatakse võimsamaid jooksulinte. Päevas kasutab võimsusega 5,5 kW jooksulint 11 kWh elektrienergiat, eeldades, et jooksulint töötab keskmiselt 4 tundi päevas ja seda kasutatakse poole võimsusega. Kuus tuleb antud võimsusega jooksulindi tarbimiseks seega 330 kWh elektrienergiat. Võrdlemiseks toon välja kahetoalise korteri viimase 6 kuu keskmise elektrienergia tarbimise 154 kWh.

Kuidas valida riietust ja jalanõusid?

Õige riietus ning jalanõud omavad treeningutel väga olulist tähtsust, need aitavad kaasa treeningu sooritusele, hoiavad ära keha ülekuumenemist või alajahtumist, võimaldavad tunda ennast treeningul mugavalt ning kestavad hea kvaliteedi ja õige kasutamise ning hooldamise korral pikka aega.

Käitudes ja mõeldes säästvalt, on mõistlik valida korralik ning spetsiaalselt harrastatava spordiala jaoks mõeldud riietus ning jalanõud. Riietuse puhul on oluline materjali kvaliteet (kas materjal laseb õhku läbi või mitte, kas materjalil on sooja hoidmise omadused või mitte jne), riietuse valmistaja kogemus (kas riiete tootjal on kogemus näiteks just jooksuriideid toota), hooldamine (kas riided vajavad erihooldust või saab neid hooldada tavarõivastega sarnaselt). Spordiriietust valides tuleks kindlasti vältida puuvillast materjali, puuvillane ei lase keha niiskust kangast läbi ning seetõttu muutuvad rõivad märjaks ja raskeks ning treenimine muutub ebamugavaks.

Jalanõud tuleb kindlasti valida lähtuvalt spordialast, joostes kasutada jooksujalanõusid, tennist mängides tennise jalanõusid. Iga spordialaga tegeledes on erinevad riskid ennast vigastada ja seetõttu on välja töötatud iga spordialaga tegelemise jaoks spetsiaalsed jalanõud, et vigastusi ära hoida. Tennise jalanõud erinevad näiteks jooksu jalanõudest oma kõrgema toestuse poolest, et jalg ei saaks mängu ajal tehtud pidurduste ajal oma loomulikust asendist välja minna. Jooksujalanõud on aga tehtud jala jaoks võimalikult kerged ja painduvad, et jooksu ajal jalg ennast mugavalt tunneks ja et jalanõu liikumist ei takistaks.

Treeningriideid ja jalanõusid soetades on mõistlik mõelda üldtuntud tõele „me ei ole nii rikkad, et endale odavaid asju lubada!“

Kuidas oma keha säästvalt treenida?

Treenida tuleb ettevaatlikult, see tähendab, et kasutada on vaja õiget treenimistehnikat, arvestama peab oma füüsilise vormiga, kehale ei tohi liiga palju korraga koormata ning väga vajalik on kehale puhkuse andmine pärast iga treeningut. Treenides tuleb mõelda oma keha säästmisele, vale ja liiga intensiivse treeningu korral on oht ennast vigastada või üle treenida.

Ka kaalu langetamise eesmärgil spordi tegemine võiks olla tasakaalukas ja ettevaatlik, ei tohiks arvata, et kaalu langetamiseks peab kõrgetel pulsisagedustel iga päev rasket trenni tegema. Õigem on kaalu langetada madalatel pulsisagedustel, kui rasvapõletus toimib kõige efektiivsemalt. Samuti on oluline oma kehale piisavalt puhkust anda treeningute vahel, et keha jõuaks järgmise treeningu tarvis taastuda, vastasel korral võib juhtuda, et kehale antavad energiakogused on kulutatavatest energiakogustest väiksemad ning vastupidiselt kaalu langetamisele hakkab keha kaalu hoidma ning kaalu isegi juurde tekitama, kuna kaalu langetamise eesmärgiga toitutakse harilikult lahjemalt ning keha lülitab ennast ümber säästurežiimile.

Mida jälgida, et keha säästvalt treenida?

Jälgige tehnikat, koormust, toitumist ja taastumist! Soovitus endiselt tippsportlaselt: „Alati tasub julgelt konsulteerida antud spordiala spetsialistiga, kes aitab koostada treeningkava, parandada tehnikat ning nõustab treeningvahendite valimisel!“

Kuidas on üles ehitatud säästev treening?

Treeningul viibides tuleb alati arvestada, et korralik ja ühtlasi kasulik treening koosneb kolmest põhiosast – treeningu ettevalmistusest, milleks on lihaste soojendamine, põhitreeningust ning treeningu lõpetamisest, milleks on pulsi taastamine ja lihaste venitamine.

Treeningud tuleb alati ette valmistada, ettevalmistuse põhjalikkusest oleneb põhitreeningu tõhusus ning treeningu käigus vastupidamine. Samuti on ettevalmistamata treeningul suurem risk saada vigastusi.

Põhitreeningut tuleb teostada vastavalt enesetundele, ei tohi valida liiga suurt treeningkoormust, pigem alustada vaiksemalt ning kui enesetunne ja kogemus ütleb, et koormust on vähe, saab seda ka keset treeningut tõsta. Siin on jällegi võimalus eksimiseks ning lisaks võimalikele vigastustele võib juhtuda, et keha koormatakse ülearu, sellest võivad treeningule järgnevad päevad tekkida lihaspingetest ületreenitud lihastes valud. Nõrk lihasvalu pärast treeninguid on normaalne ja isegi soovitatav, siis on näha, et treening on läinud õigesti. Nõrka valu võidakse tunda ka siis, kui treeningu viimane etapp ehk lihaste venitamine on ära jäänud. Tugev valu ei ole aga hea, see näitab, et keha on üle treenitud ning treeningust taastumine venib pikemaks.

Treeningu lõpetamist ehk venitamist ja pulsi taastamist ei tohi kunagi ära unustada, sellest oleneb palju taastumine järgmiseks treeninguks ning keha üldine heaolu. Treeningu lõpetamine on kehale ka justkui aklimatiseerumine ehk igapäevasesse ellu tagasi tulemine.

Eelnimetatud nüansid on üksnes väike osa tervest treeningteadusest. Ennast treenides tuleb pidevalt ümbritsevale mõelda, tuleb mõelda laialt ja mitte üksnes oma eesmärkide saavutamisele, vaid tervele protsessile. Mõtle selliselt, et iga lihas sinu kehas on sinu hea sõber, kellega tuleb arvestada ja keda tuleb hoida ning et ta on justkui väljasuremisohus loomaliik, kellele tuleb tekitada keskkond, kus tal on mõnus elada, kasvada ning ellu jääda.

Bioneeri Intelligentse Egoismi e-õpe saab teoks tänu Keskkonnainvesteeringute Keskusele.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta