Arvatavasti on igaüks märganud, et unustab midagi või on hajameelne. Mõned mälulüngad, näiteks trenni minnes käterätiku maha unustamine või tulede mitte kustutamine kodust lahkudes, on täiesti tavalised. Kui aga mälutõrked esinevad sagedamini ja on hullema loomuga, siis on tegemist juba tõsisema asjaga.

Kes meist ei tahaks olla tööl edukam, mäletada inimesi, kellega oleme tutvunud või saavutada (üli)koolis paremaid tulemusi kergemini? Nende eesmärkide täitmisel aitab kaasa väga hea mälu. Olen selles 100% kindel!

Hea mälu aitab tööl teistest positiivses mõttes erineda ja koolis saab õppeainetega paremini hakkama. Õppimine, töötegemine ja nimede meenutamine nõuab hea mälu korral vähem pingutamist.

Mälu tugevdamiseks on olemas mitmesuguseid võimalusi. Üks nendest on jälgida, mida me sööme. Söömine mõjutab tugevasti ajus toimuvaid keemilisi protsesse, mis omakorda avaldavad mõju sellele, kui hästi meile asjad meelde jäävad. Aju tarbib energiat rohkem kui ükski teine organ ja sellepärast avaldavad igasugused muutused toitumises suurt mõju meie võimetele infot meelde jätta.

Väga oluline on hommikul süüa. Kui päevaplaanis selleks ega pole, siis soovitan hommikul tavapärasest ärkamise ajast lihtsalt varem üles tõusta ja nii jääbki söömiseks aega. Varasem ärkamine võtab natuke aega, aga see tasub ennast hiljem  mitmekordselt ära. Inimesed, kes jätavad hommiksöögi vahele, kurdavad energiapuuduse, masenduse, ängistuse ning mälu- ja mõtlemisprobleemise üle.

Aga aju on nagu auto, mis ei sõida ilma bensiinita. Ka ilma toiduta töötavalt ajult ei saa oodata kõrget taset mõtlemises ja head mälu. Kümned uurimused on tõestanud, et need inimesed, kes hommikul söövad, mõtlevad selgemini ja mäletavad paremini, kui need, kes hommikul ei söö. Meeles tasub pidada sedagi, et tühja kõhuga kohvijoomine pole naljaasi. Selline tegevus tõstab ängistuse kahekordseks ja keskendusmisvõime väheneb poole võrra.

Mis on mälule hea?

Valk on aju ja mälu jaoks ülimalt tähtis.  Valku leiab näiteks munavalgest, kalast, kanafileest, kalkunist, tofust, kaunviljadest ja riisist.

Kaks tähtsamat ajus sisalduvat rasva on Omega-6 rasvhape ja Omega-3 rasvhape. Siit siis järeldub, et me vajame neid rasvhappeid oma igapäevasest toidust.

Omega-3 rasvhappe allikad on lõhelised, skumbria, heeringas, mandlid, kreeka pähklid, linaseemned, linaseemne õli, oliiviõli, sojaoad, sojaõli, kõrvitsaseemned, kõrvitsaseemneõli, tofu, pähkliõli, lillkapsas, brokkoli ja rooskapsas.

Omega-6 rasvhappeid sisaldavad maisiõli, kõrvitsaõli, safrooliõli, seesamiõli, sojaõli, päevalilleõli, kreekapähkliõli ja nisuiduõli.

Kõige kahjulikumad toidud on need, mis on praetud. Praetud toitu kutsutakse isegi "surnud" toiduks, sest kõik kasulikud vitamiinid ja mineraalid "hukuvad" praadimise käigus.

Mälu jaoks on olulised ka mitmed vitamiinid:

  • B1 vitamiin, mida leidub kaerahelvestes, maapähklites ja köögiviljades.

  • B2 vitamiin, mida leidub juustus, munades, kalas, maksas, piimas ja brokolis.

  • B6 vitamiin, mida leidub loomalihas, lillkapsas, maksas, nisuidudes ja täisterades.

  • B12 vitamiin, mida leidub loomalihas, juustus, munades, neerudes ja maksas.

  • Vitamiin E on suurepärane vahend vabade radikaalide hävitamiseks. Need on toksilised ained, mis kahjustavad aju, E vitamiin aga leiab need üles ja hävitab ära. E vitamiini leidub munades, paljudes pähklites, piimas, oliiviõlis, kõrvitsaseemnetes ja päevalilleseemnetes.

Aju tervise säilitamine on lihtsam, kui arvatagi oskame. Pole vaja teha muud kui toituda tervislikult, võimalikult vähe kokku puutuda toksiliste kemikaalidega, vältida alkoholi, hoiduda suitsetamisest ja tegeleda järjepidevalt füüsiliste harjutustega.

Need viis põhimõtet aitavad aeglustada intellektuaalsete võimete taandarengut ja tõsiste meditsiiniliste probleemide tekkimist, mis takistavad aju tööd ja mälu toimimist. Mäluvõimed on aluseks kõigile meie mõtlemisvõimetele. Kui parandame mälu, siis näeme, et suudame paremini realiseerida oma võimeid paljudel elualadel.

Kasutatud materjalid: Raamat “Mälutreening võhikutele”

Sarnased artiklid