“Peaksime lugema kaotsiläinuks iga päeva, mil me pole kordagi tantsinud.”

/F. Nietzche/

Tants on inimkonda saatnud ammustest aegadest alates. See on olnud oluline osa nii religioossetest rituaalidest kui eneseväljenduse vorm, ennekõike aga lõõgastav ning rõõmupakkuv seltskondlik tegevus. Tants ja liikumine usutakse olevat parimad ravimid tusatuju ja apaatia vastu ka tänapäeval.

Tants on inimkonda saatnud ammustest aegadest alates. See on olnud oluline osa nii religioossetest rituaalidest kui eneseväljenduse vorm, ennekõike aga lõõgastav ning rõõmupakkuv seltskondlik tegevus. Tants ja liikumine usutakse olevat parimad ravimid tusatuju ja apaatia vastu ka tänapäeval.

Läänelikku psühhoteraapiasse jõudsid tants ja liikumine 1940-ndate aastate teisel poolel. Tantsuteraapia all mõistame liikumise ja tantsu kasutamist psühhoteraapilistel eesmärkidel, mille kaudu saab inimene loovalt pühenduda emotsionaalse, käitumusliku, füüsilise ja sotsiaalse ühtsuse arendamisele iseendas. Igaühel on võimalik end loova tantsu abil vabalt väljendada, mõtlemata seejuures, kas tema liigutused on “õiged” või “valed”.

Tantsitakse selleks, et väljendada oma tundeid, tervendada valusaid läbielamisi; tantsitakse selleks, et teistega suhelda, et leida inimrühmas oma koht, oma ruum, isiklik vabadus. Tantsu kaudu õpime loovalt ja mänguliselt looma ja lõpetama suhteid teiste inimestega, end kehtestama, ütlema “ei”, seadma oma piire ning aktsepteerima teiste omi. Tants ühendab meid sõnatult ja ehedalt nii iseenda kui teistega – tantsides on meil vaja olla aus nii iseenda kui teiste inimeste suhtes, muidu pole see usutav. Tants annab puhkust meie intellektile ja lakkamatule mõttevoolule; tantsides oleme vabad lihtsalt olema.

Just nagu meie alateadvus, nõnda talletab ka inimkeha kõik emotsionaalsed ja füüsilised läbielamised. Seepärast võime keha kaudu ligi pääseda ka väga valusatele ja sügaval alateadvuses paiknevatele mälestustele, mis meie igapäevalu küll varjatult mõjutavad, kuid mille olemasolust me teadvel ei ole. Liikudes ja oma keha paremini tundma ning tunnetama õppides võime vabaneda vanast südamevalust ning loobuda piiravatest käitumis- ja uskumusviisidest, kududes oma hingele uue, elutoetava kangamustri.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta