Iga vähihaigus on erinev seda peaks olema ka vähivastane ravi. Tervete rakkude geenitestimine on tänapäeval juba igapäevane, peatselt on seda ka vähigenoomi testimine. Infot, kuidas, miks ja kellele vähigenoomi testimine vajalik on, leiab uuelt veebilehelt vähigeenid.ee. Veebilehe vajalikkust kinnitasid nii arstkonna kui Eesti elanike seas läbiviidud uuringud. Uuringust selgus, et Eesti inimeste teadlikkus vähigenoomi testimisest on olematu ning ka arstid on huvitatud rohkemast infost vähigenoomi testide kohta.

 “Tänu parematele teadmistele on vähiravi muutunud täpsemaks ning on selge, et täpsem ja personaalsem peab olema ka vähi diagnoosimine. Näiteks veel napid 20 aastat tagasi jagati kopsuvähk mõnda üksikusse alagruppi ning ravivõimalused olid väga tagasihoidlikud. Geenitehnoloogia arenguga vaadati vähirakkudesse sügavamalt sisse ning nüüd on võimalik jooksvalt analüüsida juba sadu geene, mis täpema diagnoosi ning tulemuslikumaid ravivalikuid välja oskavad tuua,” rääkis Roche Eesti Personaalmeditsiini valdkonna juht Andre Koit.

Kuni teadus polnud jõudnud selleni, et kindlaks teha eri geenimutatsioone ja arvati, et vähi puhul on tegemist ühe haigusega, ka raviti kõiki vähke ühtemoodi — keemiaraviga. Tänapäeval on olemas ravimid, mis ründavad vähirakke, mis on geneetiliselt muutunud – selle üldnimetus on sihtmärkravi. Oluline on aga enne raviga alustamist välja selgitada, milline sihtmärkravim on konkreetse vähi korral sobivaim. Selleks sobib Foundation Medicine vähigenoomi testimine. Nende spetsiifiliste vähigenoomi testidega on võimalik patsienti säästa korduvatest uuringutest ning leida võimalik ja õige ravi kiiremini.

Roche Eesti kommunikatsiooni- ja partnersuhete juhi Chris Ellermaa sõnul on vähigeenid.ee eesmärk  anda vähiga seonduvalt tervise- ja haiguse alast infot. “Foundation Medicine’i vähigenoomi testide abil saab kindlaks teha muutused vähirakkudes, mis võivad olla võtmetähtsusega sihtmärkravimite kasutamisel. Hoiame lehe aktuaalsena ning loodame, et sellest saab teadmiste allikas nii vähihaigele, tema lähedastele, aga ka meditsiinitöötajatele,” lisas Chris Ellermaa.

“Kui vähigenoomi test ei näita ühtegi teadaolevat sihtmärkravi siis ka see on väga oluline teadmine raviprotsessi planeerimisel arsti ja patsiendi koostöös. Diskussioonikoht on selles, kui testi tulemusena oleks patsiendil abi mõnest konkreetsest ravimist, kuid mis ei ole näiteks Eestis patsiendile tasuta kättesaadav. Need on küsimused, mille üle ootame professionaalset dialoogi, samas silmas pidades, et eriti just vähihaiguse puhul on oluline anda patsiendile ja tema lähedastele võimalikult ausat ning ammendavat infot olemasolevate diagnoosimis- ja ravivõimaluste kohta,” rääkis Andre Koit.

Üks eraldi vähigeenide lehe loomise põhjusi oli inimeste teadlikkuse puudumine olulisel teemal. Üldine teadlikkus vähi genoomi analüüsist on uuringu järgi väga madal: vaid 2% vastajatest oskas välja tuua erinevusi geenitestimise ja vähigenoomi testimise vahel. Vähi genoomi testimise mõistet oli kuulnud üldse 7% vastajate koguarvust ning vaid 33% tervishoiuvaldkonna töötajaist. Uuringu käigus küsitles RAIT Faktum&Ariko üle Eesti vahemikus 12. september kuni 3. oktoober 2019 kokku 1002 inimest. Valimi kujundamise aluseks oli Eesti elanikkonna sotsiaaldemograafiliselt proportsionaalne mudel vanuse, soo, keele ja elukohatunnuste järgi vanusevahemikus 20–75 eluaastat.

2020. aastal läbiviidud vähigenoomi profileerimise teadlikkuse küsitlus arstkonna seas toetas mõtet luua eraldi veebileht, mis tutvustab onkoloogias kasutatavat täppisdiagnostika meetodit. Vähiravi valdkonnas tegevad arstid on enamasti teadlikud vähigenoomi testidest, aga lisainfo on alati teretulnud.

Vähk tekib, kui raku DNA kahjustub või muteerub ning keha on võimetu seda märkama ja parandama. Igal inimesel on ainult talle omane DNA järjestus ehk genoomi profiil. Kasvajarakkudel on ainult neile omane DNA järjestus ehk vähigenoomi profiil, mis sisaldab kasvajale omaseid mutatsioone ja ümberkorraldusi.  Need muutunud rakud võivad kontrollimatult kasvada ja paljuneda ning moodustada kasvajaid, mis tungivad tervetesse kudedesse ja organitesse.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta