Suvised ilmad tekitavad igas maaomanikus tahtmise näpud mulda pista ning peagi koduaia vilju maitsta. Nii suurte talunike kui väikeaiapidajate suurimaks mureks on aga igal aastal umbrohi — jonnakad taimed lämmatavad aiapidaja püüdlused ning hävitavad hoolega istutatud taimed. Kuna rohimise mõju on pigem lühiajaline, haaratakse sageli efektiivsemate vahendite järgi.

Glüfosaat umbrohutõrjes

Monsanto alustas glüfosaadil põhineva herbitsiidi turustamist Roundupi nime all aastal 1973 ning see on tänaseks kättesaadav igas suuremas aianduspoes. Roundup on mitteselektiivne tõrjevahend, mis suretab ühe kuu jooksul kõik sellega kokku puutunud rohelised taimed lehtedest kuni juurteni. Lisaks Monsanto toodetavale Roundupile toodetakse maailmas ka ligikaudu 30 analoogset ainet, mis kannavad erinevat nime, kuid on sarnase koostise ja mõjuga.

2009. aastast on Monsantol seadusega keelatud reklaamida Roundupi ohutu tõrjevahendina.
Roundup tõmbas aastakümneid tähelepanu väitega, et tegu on täiesti ohutu vahendiga umbrohutõrjeks, mis ei kahjusta ei inimesi ega keskkonda. Kahjuks peab aga tõdema, et ohutuid mürke ei ole olemas. Sama väite tõttu kaotas Monsanto 2009. aastal kohtuprotsessi ega tohi end enam ohutu vahendina reklaamida. Väär veendumus on aga inimestesse juurdunud ning paljud kliendid usuvad endiselt, et glüfosaatide kasutamine on tervislik ja hea lahendus umbrohu hävitamiseks.

Paraku on Roundup ning sarnased herbitsiidid oma olemuselt mürgid — need hävitavad nii umbrohu, vilja- ja ilutaimed, mulla kui isegi inimorganismi. Tegu on tõeliselt tugeva toimeainega herbitsiidiga, mis isegi korrektsel kasutamisel võib ohtlikuks osutuda. Küll aga on seda väga lihtne kogemata valesti kasutada.

Ettevaatust vahendi kasutamisel!

Roundup on ette nähtud kandmiseks vaid umbrohutaime lehele: see ei tohiks mööda vart alla voolata ega maapinda jõuda.
Esimene kitsaskoht tekib juba aine kokkusegamisel. Nimelt müüakse Roundupi kontsentraadina, mis tähendab, et see tuleb sobilikuks lahuseks lahjendada. Aine lahjendamisele ei tohi kindlasti loovalt läheneda — kui kasvõi kogemata kasutada ettenähtust rohkem kontsentraati või vähem vett, võivad tagajärjed olla tõsised. Samuti peab mürgi doseerimisel olema eriliselt ettevaatlik. Nimelt peab ainet väga täpselt umbrohu lehe peale kandma. See ei tohi hakata mööda taime vart alla voolama, jõuda maapinnani ega puutuda kokku ka tarbetaimede varte, juurte ega lehtedega.

Paraku on vahendi selline käitlemine aga peaaegu võimatu: paratamatult satuvad nii mõnedki tilgad kontakti ka teiste taimede ning maapinnaga. See omakorda suurendab aga võimalust, et mürk inimeste või koduloomade organismi jõuab. Kui näiteks marjapõõsaste puhul on ilmselge, et mürgitamine ka marjadele halvasti mõjub, siis ettevaatlik tuleb olla ka maapinna puhul. Kui glüfosaadiga töödeldud maapinnale hiljem söödavaid taimi istutada, võime üsna otseselt ka ise marjade, lehtede või viljade kaudu mürke sisse süüa. Eriti ohtlik on see farmiloomade puhul, kui loomad tarbivad glüfosaadiga töödeldud taimi ja inimesed samade loomade-lindude produkte. Piimatoodetes ja lihas võib glüfosaadi jälgi leida veel kuni kaks aastat pärast aine tarvitamist.

Glüfosaadi mõju inimesele

Glüfosaadi tervisemõjude üle on maailmas juba pikalt võideldud. Kui Monsanto endiselt väidab, et nende tõrjevahendid ainult umbrohtu hävitavad, siis kahjuks uuringud näitavad glüfosaadi tõsist kahju loomade ja inimeste organismidele. 2015. aastal tõestas Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur IARC glüfosaadiga saastunud vee ja toidu tarbimise otsese seose vähiriski tõusmisega. IARC nimetas glüfosaadi „inimeste jaoks tõenäoliselt kantserogeenseks“. See tähendab, et iga herbitsiidiga kokku puutunud inimene ei haigestu vähki, kuid see tõenäosus on kõigil olemas.

Lisaks vähile on glüfosaadi toimeainel põhinevaid vahendeid seostatud ka paljude muude terviseriskidega — näiteks allergiate, talumatuste, hormonaalse tasakaalu kõikumisega, nurisünnituste ja väärarenguga laste saamisega.

Tänaseks on tuhanded vähihaiged Monsanto kohtusse kaevanud valeinfo jagamise eest.

IARC on Maailma Terviseorganistsiooni WHO vähiuuringute keskus ja esindab seega maailmatasemel meditsiinieksperte. Tegu ei ole kahjuks vaid teooriaga — tänaseks on juba tuhanded vähihaiged kaevanud Roundupi tootja Monsanto kohtusse, süüdistades firmat haiguse soodustamise ja toote ohtlikkuse kohta ebapiisava info jagamise eest. Kõige värskemate uudiste kohaselt on suur ühishagi USA-s vastu võetud ning firma vastu algatatakse ametlik juurdlus. Kuigi Roundupi kasutatakse väga laialt ka Euroopas, ei ole antud hetkel infot, et Euroopas firma vastu juriidilisi protsesse alustatud oleks.

Võitlus jätkub

Kuigi Monsanto ise täna enam Roundupi ohutuks nimetada ei tohi, lükkavad nad siiski ümber kõik väited toote kahjulikkuse kohta. Kui IARC 2015. aastal oma uuringuga välja tuli, tembeldas Monsanto tulemused „pseudoteaduseks“ ja on sel teemal juba aastaid aktiivselt kohtuteed käinud.

Tänaseni ei ole üheselt tunnustatud otsuseid glüfosaadi osas tehtud. Mõned Euroopa riigid on küll herbitsiidi kasutamise keelustanud, kuid teistes riikides muutub see üha populaarsemaks. Ka Eestis on praktiliselt kõik põllud ja aiamaad glüfosaadiga töödeldud, muutes meie toiduainete kvaliteedi tõsiselt küsitavaks.

Monsanto vastu algatatud kohtuasi on jõudnud esimese lahendini.  

California kohus langetas 2018. aasta augustis otsuse, et herbitsiidi Roundup tootja Monsanto peab maksma 290 miljonit dollarit kahjutasu tõrjevahendi käitlemise tagajärjel vähki haigestunud mehele. Loe lähemalt siit.

Lugu on pärit keskkonnasäästliku eluviisi portaalist Gorilla.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta