Esimese eestlasena ümber Eesti jooksnud Kristjan Puusild, kes ise nimetab end elujooksjaks, soovitab endalt kõigepealt küsida, miks üldse trenni tehakse ning seejärel edasi mõelda, kas treenida üksi või teistega koos. „Teatud treeninguid on mõistlik teha koos, teatud treeninguid üksi,“ ütleb ta.
Esimese eestlasena ümber Eesti jooksnud Kristjan Puusild, kes ise nimetab end elujooksjaks, soovitab endalt kõigepealt küsida, miks üldse trenni tehakse ning seejärel edasi mõelda, kas treenida üksi või teistega koos. „Teatud treeninguid on mõistlik teha koos, teatud treeninguid üksi,“ ütleb ta.
- Tarbimine ja tervis
- Agnes Männiste, Bioneer.ee vabatahtlik kaasautor
- 25. jaanuar 2012
Kristjan ise armastab treenimise asemel öelda hoopis harjutama, sest treenimine tundub sisaldavat suurt ja rasket pingutust, kuid ei pea seda sugugi olema. Näiteks jooksmine ei ole tema sõnul ainult sport, vaid ka võimalus oma hinge ja vaimu arendamiseks. Kristjani loodud MTÜ Elujooks ühendabki jooksusõpru, kes armastavad jooksu kaudu avastada iseend ja maailma enese ümber.
„Soovides häälestuda rõõmule, positiivsusele ja emotsioonidele, on seltskonnas kahtlemata lõbusam harjutada,“ ütleb 2009. aastal 63 päeva jooksul 1000 kilomeetrit jooksnud Kristjan. Samuti soovides teha raskemat trenni, on partneriga koos see psühholoogiliselt lihtsam. Ka saab alati teiselt midagi õppida.
Kuid grupp tekitab ärevust. Seega, kui inimene otsib rahu ning tahab süveneda enda sees toimuvasse ja vabaneda pingetest, siis on parem teha trenni üksi. Näiteks on Kristjan käinud talvel üksi jooksmas jäätunud Pärnu lahel, aga suvel armastab ta joosta mööda vaikseid metsateid.
Mõnikord on üksi treenimiseks end raske motiveerida. Samas koos treenimine justkui kohustab. Kristjani sõnul on selline suhtumine vale, kuna siis tehakse trenni lähtuvalt teistest. Tundes, et ei viitsi trenni teha, soovitab spordisõber mõelda, kas see mitte viitsimine on üldine - kas seda tuntakse ka teiste eluvaldkondade puhul. Kui nii, tuleks selle tundega tegeleda laiemalt.
Ennast sundida Kristjani sõnul ei tohiks, pigem tuleks küpsus ja tahe treenimiseks ära oodata. Oma mõtteid ja tundeid võib proovida ka analüüsida nii, et sundimine muutub tahtmiseks - „ma pean“ asemele tekib „ma tahan“.
Kristjani on sõnul vaja saada trennitegemisest positiivne kogemus ning siis tekib tahtmine ka edasi treenida.
Artikkel on pärit Terve Elu kalendrist 2012.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
