Jaanuaris ja veebruaris tutvustas Eesti Pandipakend Malta, Kosovo ja Gruusia delegatsioonidele Eestis edukalt toimivat joogipakendite tagatisrahasüsteemi. Kokku on Eesti pandisüsteemi edulooga tutvumas käinud mitmekümne erineva riigi esindajad.

Jaanuaris tutvus Malta töögrupp juba teist korda meie edukalt toimiva pandisüsteemiga ja Eesti Pandipakendi töökorraldusega. Eesti positiivsel eeskujul juurutatakse joogipakendite tagatisraha süsteem Maltal juba järgmisel aastal.

Maltal elab küll peaaegu kolm korda vähem inimesi kui Eestis, ent sealne joogipakendite maht on samas suurusjärgus Eestis tarbitavaga – põhjuseks on Malta peamise majandusharu turismisektori panus. Just seepärast on Eesti Pandipakendi käitluskeskus Malta jaoks hea eeskuju.

„Saime siinsest pandisüsteemist põhjaliku ülevaate ja palju praktilist informatsiooni, mida Maltal kasutada saame. Meie eesmärk oli tulla tutvuma efektiivselt toimiva käitluskeskusega ja jäime nähtuga väga rahule,“ sõnas Malta tagatisraha juurutamise tehnilise töögrupi juht Philip Farrugia.

Malta pole aga kaugeltki ainus riik, mis Eestist eeskuju võtab. Jaanuaris külastas Eesti Pandipakendit Kosovo delegatsioon eesotsas keskkonnaminister Fatmir Matoshiga. Kosovo näeb pandisüsteemis kõige kiiremat lahendust prügistamise vähendamisele. Veebruari alguses võõrustas Eesti Pandipakend ka Gruusia ajakirjanikke, kes tulid siinse pakendisüsteemiga tutvuma Ukraina ja Valgevene ajakirjanike positiivsete kogemuste ajendil.

„Eestlaste jaoks harjumuspärane pandipakendite taaskasutussüsteem tähendab Euroopa kui ka maailma mõistes teistmoodi tegemist. Eesti on olnud üks nendest vähestest riikidest, kes selle teekonna 2005. aastal ette võttis ja enda jaoks toimivat pandisüsteemi välja töötama asus. See on suur kompliment, kui riigid nagu Malta, Kosovo, Gruusia, aga ka Šotimaa, Inglismaa, Jaapan ja isegi Lõuna-Aafrika Vabariik soovivad Eesti eeskujul oma kodumaal sarnast süsteemi rakendada,“ ütles Eesti Pandipakendi tegevjuht Kaupo Karba.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta