Hiljutise uuringu tulemused kinnitavad, et kokkupuude glüfosaadiga suurendab riski haigestuda mitte-Hodgkini lümfoomi (NHL), mis on ühine nimetaja mitmetele erinevatele lümfaatilistele kasvajatele.

Glüfosaat on maailmas enim kasutatav taimemürkide põhiline koostisosa. Üht enamtuntud glüfosaadi põhist umbrohutõrjemürki (herbitsiidi) tootenimetusega Roundup toodab ettevõte Monsanto, mis kuulub  Saksa hiigelettevõttele Bayer AG. Praeguseks on nende vastu ainuüksi Ameerika Ühendriikides esitatud üle 9000 kohtukaebust. Paljud mitte-Hodgkini lümfoomi (NHL) põdevad inimesed süüdistavad just Monsanto glüfosaadi baasil tehtud taimemürki oma haiguses. Praeguseks on kohtud mitmed hagid üle vaadanud ning rahuldanud. Sama lootus on ka tuhandetel teistel kaebuse esitanud inimestel, kes tõenäoliselt nimelt mürgise taimekaitsevahendiga tiheda kokkupuute tõttu põevad erinevaid haigusi, tihtilugu on tegemist just kasvajatega.

Monsanto aga on siiani kindlaks jäänud oma positsioonile, et glüfosaat pole seotud ei NHLi ega ühegi teise haiguse tekkega. Ettevõtte ametlik seisukoht on, et nemad usaldavad kunagist EPA (Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitse Agentuur) raportit, milles jõuti järeldusele, et glüfosaat on inimese tervisele täiesti ohutu. Nad viitavad ka teistele  uuringutele, mis nagu kinnataks glüfosaadi kahjutust.

Arvestamata on jäetud aga uuringuid, mis tõestavad täpselt vastupidist – glüfosaat on väga tõenäoliselt inimesele vähktõve tekitava mõjuga (IARC 2015. aasta uuring). Ning see on usutavasti ka põhjuseks, miks üha rohkemates riikides piiratakse seadustega aina jõulisemalt glüfosaati sisaldavate taimekaitsemürkide kasutamist.

Lianne Sheppardi, Washingtoni ülikooli professori sõnul, kes on ka üks Ameerika Ühendriikide hiljutise uuringu kaasautoritest, on glüfosaat igal juhul suur oht kogu meie populatsiooni tervisele ning samuti seab ta kahtluse alla EPA läbiviidud uuringu tulemused glüfosaadi ohutuse osas. „Vahel on nii, et kes tellib uuringu, maksab ka tulemuste eest. Julgen seada kahtluse alla, kas EPA ikkagi viis aastatetaguse glüfosaadi hinnangu puhul erapooletult läbi tavapärased ettenähtud teaduslikud protseduurid ja järgis uuringute koostamise meetodeid. Glüfosaat on inimesele ohtlik ning vähktõbe tekitav“.

Kahtluste kohta, kas uuringud on ikka ettenähtud raamistikus koostatud, on EPA vastanud, et vaatavad uuringute protsessi üle.

Samuti ei nõustu Monsanto jaoks tehtud EPA uuringuga viis Ameerika Ühendriikide teadlast, kes viisid läbi hiljutise uuring glüfosaadi ohutuse kohta. Äsjane laiaulatuslik meta-analüüsi meetodil koostatud teadusuuring kinnitab glüfosaadi seotust vähktõvega. Tulemuseks oli, et tihe kokkupuude glüfosaati sisaldavate taimekaitsemürkidega tõstab 41% riski haigestuda mitte-Hodgkini lümfoomi. Spetsiifilistesse numbrilistesse näitajatesse tuleb küll alati suhtuda teatava ettevaatusega, kuid uuringus on välja toodud selged seosed just NHLi tekke ja inimese glüfosaadiga kokkupuute vahel.

Kõnealuse analüüsi tulemustega on ka potentsiaalne võimalus kohtus Monsantole vastu hakata. Märgilise tähendusega on samuti, et kunagise EPA tehtud uuringu üks autoritest on David DeMarini, kes on samuti ajakirja „Mutation Research /Reviews in Mutation Research“ peatoimetaja. Just selles ajakirjas ilmus esimesena hiljutine uuring, milles tuuakse selged seosed vähki haigestumise ja glüfosaatide kasutamise vahel.

Uus uuring on enamikest varasematest erinev, sest tegemist on meta-analüüsiga ja see tähendab, et uuringu aluseks ei ole võetud ühed konkreetsed algandmed, vaid juba varasemalt teostatud uuringute tulemused. Meta-analüüse tehaksegi sageli just selliste uurimisobjektide puhul, mille kohta on juba mitmeid teadustöid tehtud, aga tulemusi on erinevaid ning selget pilti on keeruline luua. Meta-analüüside tulemused on tihtilugu fundamentaalsete tulemustega, sest vaadates kõrvuti paljude erinevate analüüside tulemusi, kerkivad esile suunad, mille peale algse analüüsi tegijad ei tulnud või ei olnudki eesmärgiks selliste tulemuste otsimine. Analüüsiti enneolematu hulk varasemalt tehtud uuringuid, sh selliseid, kus oli analüüsitud taimemürkide mõju loomadele. Et selgitada otsest mõju inimesele, võeti vaatluse alla ka olemasolevad uuringud, mille uurimisobjektiks olid  glüfosaadiga enim kokkupuutuvad inimeste rühmad (põllumehed, umbrohutõrjujad jne), kellel on teoreetiliselt kõige suurem risk haigestuda. Selle riski olemasolu õnnestus uuringus ka tõestada.

Mitte-Hodgkini lümfoomid (NHL) on lümfisüsteemi kasvajad. Enamasti algab lümfoom ükskõik millisest kehaosast pärinevast lümfisõlmest või vahest ka mõnest organist.

NHL võib alguse saada nii B- kui ka T-lümfotsüütidest. Lümfoomi tekkepõhjuseks on DNA muutus lümfotsüütide eellasrakus, mistõttu lümfotsüüt hakkab kontrollimatult jagunema ja kasvama nagu vähirakkudele kombeks. Kasvajaliste lümfotsüütide kuhjumine põhjustab lümfisõlmede suurenemist ja kasvajalist koemassi. Kuna lümfirakud võivad lümfisoonte ja verevoolu kaudu liikuda kõikidesse kehaosadesse, saavad ka ebanormaalsed lümfirakud levida üle kogu organismi.

NHL-i haigestumus on kasvanud märgatavalt viimase 40 aasta jooksul. Igal aastal diagnoositud NHL-juhtumite arv on alates 1970ndatest aastatest peaaegu kahekordistunud ja varem üsna haruldasest haigusest on saanud viies enim levinud vähkkasvaja.

Kaks aastat tagasi pikendati Euroopa Liidus glüfosaadi kasutusluba viieks aastaks tavapärase viieteist aasta asemel, sest juba siis oli Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri hinnang selle aine võimalikust kantserogeensusest olemas. Siiski ei juletud siis veel glüfosaadi kasutust koheselt lõpetada. Praegune kasutusluba lõppeb 2022. aastal, mis ei ole enam sugugi kaugel. Täna valitavast Riigikogust sõltub, kas Eesti toetab glüfosaadi kasutamise lõpetamist või soovitakse lühiajalisest majandushuvist ja põhiliselt rapsitootjate survest lähtuvalt seada jätkuvalt ohtu meie kõigi tervist.  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta