Äsja valminud õiglase kaubanduse teadlikkuse uuring Eesti kooliõpilaste seas kinnitab, et noored tunnevad õiglase kaubanduse märgist ja põhimõtteid ning usuvad õiglase kaubanduse süsteemi.

Eelmise aasta sügisel tehtud uuring näitas, et  võrreldes 2016. aastaga on noorte teadlikkus õiglasest kaubandusest märkimisväärselt kasvanud. Usutakse rohkem, et oma tarbimiskäitumisega on võimalik mõjutada arenguriike. Fairtrade’i tooteid ei osteta enamasti sellepärast, et neid on raske poeriiulitel märgata. „Uuring ei kinnita arvamust, et pole mõtet pakkuda Fairtrade tooteid, kuna neid ei osteta. Meil on suur rõõm, et 65% vastanutest tundis Fairtrade’i märgist ja tunnustame koole ning  õpetajaid, kes on selle nimel tööd teinud," märkis Mondo vastutustundliku tarbimise eestvedaja Kristina Mänd.

Enamik vastanud õpilastest tunneb märgist (65%) ja usub õiglase kaubanduse süsteemi (60%). 2016. aastal vastasid 26% 15-19-aastastest, et tunnevad Fairtrade märgist.Arvestades seda võib öelda, et 2018.a osalenud uuringus on väga suur osa õpilastest näinud Fairtrade’i märgist. Selles on suur teene uuringus osalenud koolide õpetajatel aga ka üldises ühiskonna teadlikkuse tõusus.
Noortele tähendab õiglane kaubandus eelkõige inimväärset töötasu töölistele (74%), laps- ja orjatöö keelamist (70%) ja ka usaldusväärsust (55%). Ainult 4% vastanute pidas õiglast kaubandust turundustrikiks.

Võrreldes 2016. aastaga tunduvad noored olevat muutunud avatumaks Fairtrade’i kasutamise suhtes ja usutakse rohkem, et oma tarbimiskäitumisega on võimalik mõjutada arenguriike: nii arvas 73% õpilastest. 15-19-aastaste usk, et nad saavad oma ostukäitumisega mõjutada inimeste elu arengumaades oli 2006. aastal väiksem – 64%.

Kaupmeestele võiks huvi pakkuda fakt, et 33% ostavad Fairtrade’i toodet iga kord kui selleks võimalus ning suur osa on valmis Fairtrade’i tooteid ka edaspidi ostma (72%). 16% õpilastest ei osta Fairtrade’i märgisega tooteid. 2016. aastal oli „ei oska öelda“ vastajaid 36%, (võimalusel) Fairtrade’i märgiga toodete ostjaid 21% ja mitteostjaid 43%. Ehk noorte arv, kes kindlasti ei ostaks, on märkimisväärselt langenud ja tõusnud nende hulk, kes ei oska öelda või kes võimalusel ostaks Fairtrade’i tooteid.

Enamasti ostetakse Fairtrade’i märgisega tooteid, sest usaldatakse Fairtrade’i põhimõtteid (29%) ja teatakse, et see parandab elujärge arengumaades (39%).
Kui Fairtrade’i tooteid ei osteta, siis sellepärast, et neid on raske poeriiulitel märgata (35%), ollakse harjunud kasutama teisi tooteid (25%), neid tooteid peetakse liiga kalliteks (23%) või neid ei müüda seal, kus noor tavaliselt oma sisseoste teeb (22%).

Kellele peaks aga õiglase kaubanduse põhimõtted enim korda minema? Noored leidsid, et Eesti ettevõtted, kes kasutavad arengumaade toorainet, peaksid õiglase kaubanduse ideed toetama(32%). Neile järgnesid kauplused ja kohalikud omavalitsuses (nii arvasid 14% vastanutest) ning asutused, kes teevad avalikke hankeid ja tarbijad (11%). „Tarbija, jaekaubanduse ja hankija vastutuse teadvustamisega peame veel tööd tegema,“ tunnistas Kristina Mänd.

64% õpilastest peab oluliseks, et ettevõtted võtaks kasutusele eetiliselt sertifitseeritud tooraine. Ainult väike osa (8%) ei pea ja suurem osa peab (76%) oluliseks seda, et äriettevõtted arvestaksid arengumaade väiketalunike ja istanduste töölistega. Enamus õpilasi peab oluliseks Eesti kohalike omavalitsuste sotsiaalset vastutust ja arvestamist arengumaade väiketalunike ja istanduste töölistega (68%).

Kõige rohkem saavad õpilased Fairtrade’ist teada tänu internetile (56%) ja koolile (67%). Lisaks muidugi ka sotsiaalmeedia, sõbrad ja tuttavad, meedia ja üritused.

Online-uuringu korraldas MTÜ Mondo selleks soovi avaldanud koolide õpilaste seas. Uuringus osales 18 kooli üle Eesti ja andmed põhinevad 1168 õpilase vastustel (vanuses 15-19).

Uuringuküsimused olid samad, mis 2016. aastal Mondo tellimusel Turu-Uuringute AS Omnibuss küsitluses. Andmete võrdluses kasutati ainult 15-19-a seas saadud vastuseid. Küsimused hõlmasid Fairtrade’i märgise ja õiglase kaubanduse põhimõtete tundmist, õiglase kaubanduse süsteemi toimimist ning selle mõju arengumaade põllumeestele ning töölistele.

Küsiti ka, kes peaksid Eestis enim toetama õiglase kaubanduse ideed, kas ettevõtetel ja kohalikel omavalitsustel lasub vastutus arengumaade väiketalunike ja istanduste töölistega arvestamisel ning kas  tarbijate ostukäitumine saab mõjutada inimeste elu arengumaades. Uuringus osalenud väljendasid ka põhjusi, võimalusi ja valmisolekut Fairtrade’i märgisega toodete ostmiseks.

Kui mõelda, et esimesed Fairtrade tooted ja õiglase kaubanduse teavitustöö tulid Eestisse nii 12 aastat tagasi, on uuringu põhjal saadud arusaam teadlikkusest ja valmisolekust rõõmustav. Kodanikuühendustes ja koolides tehtud töö ning meediakajastused on igati vilja kandud. Järgmine arenguhüpe peaks olema poodides pakutava ja tarbijate nõudmiste vastastikku toetav kasvamine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta