TNS Emori andmetel vaatasid Eesti elanikud 2012. aasta veebruaris televiisorit keskmiselt 4 tundi 21 minutit päevas. Küsimusele, kas seda on liiga palju, vastab enamus meist jaatavalt. Me küll teame, et telekavaatamine raiskab aega, mida saaksime näiteks perega koosolemiseks või sportimiseks kasutada, aga reaalseid samme telekavaatamisest loobumiseks astuvad vähesed. Bioneer uurib, kuidas telekavaatamine meie elu mõjutab.

Kuidas hinnata oma telekavaatamist?

• Tee enda jaoks tabel telekavaatamise plussidest ja miinustest. Pane paika, miks sina isiklikult telekat vaatad. Küsi sama küsimust oma pereliikmetelt. Arutle, milliste tegevuste arvelt oled nõus telesaadetele aega kulutama? Kas sul on ajahäda või on sul aega üle? Kas sa liigud piisavalt? Kas sul on aega süüa toitu nautides või oled harjunud sööma teleka ees? Kas su lapsed on telekavaatamisest sõltuvuses? Kas vaatad telekast kvaliteetseid saateid? Kas kulutatud aeg tasub ennast ära? Kas su kodused elektriarved on liiga suured?

• Arvuta välja, kui palju sa suhtled oma pere ja sõpradega. Kas seda on vähem või rohkem, kui telekavaatamist? Kui tunned, et suhtluse jaoks jääb aega vajaka, siis äkki saad piirata telekavaatamist?

Telekavaatamise plussid

• Telekast nähtud uudised on paremini hoomatavad. Liikuva pildi pealt sündmuste vaatamine jätab mulje justkui oleks ise kohal olnud. Tuntud inimeste näod jäävad kergemini meelde.

• Õhtu on sisustatud ilma vaeva nägemata. Meil pole vaja huvitavate tegevuste leidmiseks oma ajusid kasutada. Vaatame täpselt seda, mida näidatakse. Iseasi, kas me seda soovimegi?

• Loodusfilmides näeme loodust rohkem, kui ajakirjast pilte vaadates. Televisiooni saab kasutada ka enese harimiseks.

• Võõrkeelsed filmid annavad keelepraktikat. Me kuuleme, kuidas kasutavad keelt inimesed, kellel on meist erinev emakeel.

• Me oleme kursis telemaastiku trendidega. Seltskonda on lihtsam sulanduda, kui oskame kaasa rääkida tuntud seriaalide sisu osas.

• Telekas aitab lõdvestuda, meelt lahutada, ümber lülituda, mitte igavust tunda, nukraid mõtteid eemale juhtida. Jah, aitab küll lõdvestuda ja ümber lülituda, lahutab meelt ja viidab aega, kuid see kõik viib väga kergesti emotsionaalsele sõltumisele televiisorist.

• Telekas päästab üksindusest. Mõnikord küll, aga pikas perspektiivis mitte. Palju paremini aitab üksinduse vastu inimestega või lemmikloomaga suhtlemine.

Telekavaatamise miinused

• Me kurname ennast telestaaride ja seriaalitegelaste infot meeles pidades. Kas me ikka peame teadma, mis juhtus viimases „Vaprate ja ilusate“ seerias? Kas me peame mäletama, millist toitu valmistas kokasaates „staarreporter“ või „staarjuuksur“. Kas me kaotame palju, kui me ei tea, mis juhtub „Rajalt maha“ saates?

• Me veedame teleka ees uskumatu aja. Pannes ennast nn keskmise eestlase rolli ja vaadates televiisorit 4 tundi ja 21 minutit päevas, kulutame aastas telekale 66 ööpäeva. 66 ööpäeva on üüratu aeg! 50 aasta peale passiksime teleka ees 9 aastat. Kui teeksime trenni sama palju, oleksime vist terveim rahvas maailmas. Kui veedaksime need 66 ööpäeva aastas pere ja sõprade keskel suheldes, oleksime rahvusena palju õnnelikumad. Selles olen ma veendunud!

• Me kurname oma rahakotti ja keskkonda ostes järjest suuremaid ja moodsamaid telekaid ja makstes kalliste telepakettide eest. Kas sina oled mõelnud, kui palju loodusressursse kulutab ära sinu toanurgas seisev telekast? Telekas toodetakse, tuuakse Eestisse, see müüakse reklaamide abil maha, me viime teleka koju, kulutame selle vaatamiseks elektrit ja kunagi viskame teleka prügisse. Milliseid ressursse on vaja teleka tootmiseks? Mis saab telekast pärast prügisse jõudmist? Enamik teleriomanikke pole nendele küsimustele isegi mõelnud…

• Televisioonis on liiga palju vägivalda. Laps, kelle igapäevasus peaks ilmselt moodustuma pallimängust, lugemisest, õppimisest, trennidest, mänguasjadega mängimisest ja jalgrattasõidust, on algkooli lõpuks näinud televiisori vahendusel 8000 mõrva. 18. eluaastaks on nooruk näinud aga juba 200 000 vägivallaakti, s.h 40 000 mõrva, ütlevad teadlased.

• Telekalembus teeb inimesed paksuks. Ajakirja "American Journal of Public Health" andmetel on nendel täiskasvanutel, kes vaatavad päevas kolm tundi ja enam televiisorit, märksa suurem kalduvus tüsedusele kui neil täiskasvanutel, kes vaatavad telekat alla tunni päevas. Mitmed uuringud näitavad ka otsest seost kaabeltelevisiooni ning videomakkide massidesse levimise ja autismi äkilise kasvu vahel väikelaste seas.

• Me unustame enda elu elamata. Telekas teeb meid liiga mugavaks. Illusioonid ei toida! Selle asemel, et vaadata armastusfilme, armastagem parem ise. Selle asemel, et vaadata „Rajalt maha“ tüüpi saateid, tasub hoopis ennast liigutama minna. Elu on elamist väärt!

Mis juhtub, kui telekast loobuda?

• Lastel ja ka sul endal tekib vaba aega. Seetõttu ole valmis perega aja veetmiseks. Kui telekavaatamist piirata, siis satuvad osad lapsevanemad ootamatusse olukorda. Nimelt kaob perest nurgas seisev „lapsehoidja“ ja lastega tuleb ise tegelema hakata.

• Mõnel usinamal telekavaatajal tekivad nn ärajäämisnähud – enam ei osata oma ajaga midagi peale hakata. Siis tasub minna näiteks jalutama, lugeda raamatut, käia mõnes trennis või minna mõnele heale sõbrale külla.

• Kodu muutub vaiksemaks. Nurgas lärmav telekas on vaimselt väsitav. Me saame lärmajast loobuda ühe nupulevajutusega.

• Su rüht ja füüsiline vorm paranevad. Kuna sa ei lösuta päevad läbi enam teleka ees, paranevad tervisenäitajad oluliselt.

• Sa ei kakle enam mõttetult telekapuldi või vaadatava saate pärast. Elu on palju rahulikum.

• Su maksukoormus langeb. Sa maksad vähem elektri eest ja ei maksa üldse telekanalite vaatamise eest.

• Su laste õppeedukus paraneb. Lastel on rohkem aega ja tahtmist õppida.

• Sa magad ennast  paremini välja. Selle asemel, et öösiti telekat vahtida, lähed sa varem magama ning oled palju puhanum.
  

Kuidas kasutada telekat ja televisiooni säästvamalt?

• Koosta enda jaoks telekavaatamise plaan. Selle asemel, et lasta telekal valimatult mängida, vaata vaid neid saateid ja filme, mida tegelikult vaadata tahad. Telekavaatamise plaani koostamiseks ei pea ostma kriitpaberile trükitud paksu telekava, piisab ka netikavade sirvimisest www.kavad.ee . Õpeta ajaplaneerimise oskust ka lastele. Sa ju ei taha, et põnnid teleka ees tuimalt passides unustaksid ära, kuidas laste kombel mängimine käib. Ajaplaneerimine aitab vältida olukorda, kus lülitad televiisori sisse ainult selleks, et „vaadata mis sealt tuleb“.

• Kasuta teleka taimerit. Näiteks tee lastega kokkulepe, et nad tohivad televiisorit vaadata tund aega päevas. Selle aja saab määrata teleka enda taimeriga. Nii kaob ära oht, et unustad lapsed või ka iseenda teleka taha.

• Vaata telesaateid netist. Nii pääsed pikkadest reklaamidest ja saad saatele kulutada vähem aega. Telesaadete netist vaatamine aitab planeerida telekavaatamine aega, kus tõesti pole midagi paremat teha.

• Ära võta endale uusi kohustusi. Kui telekas reklaamitakse uut seriaali või uut telemängu, siis kõige lihtsam on neist loobuda juba ette. Ära neid üldse vaata! Palju raskem on muuta juba sisse harjunud tegevusi.

• Telli endale vähem kanaleid! Olgem ausad – uudisteks ja meelelahutuseks on Eesti kanalitest küll ja küll. Meil ei pea olema 79 valikut, ka Eesti kanalitest piisab. Mida vähem on kanaleid, seda vähem saame neid vaadata ja seda vähem peame ka maksma teenuse pakkujale.

• Ära hoia televiisorit niisama mängimas. Kui vajad helisid, kuula parem raadiot või muusikat.

• Pane telekas vaiksemaks. Kui vaatad saateid, siis pane heli vaid nii tugevaks, et sa kõnest aru saad. Telekas ei pea üürgama. Nii säästad ennast lärmi poolt tekitatud stressist.

• Kui telekas läheb katki ja seda parandada ei anna, siis vii pildikast jäätmejaama. Ära viska seda üldprügisse!
  

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta