Kuigi jätkuvast hinnatõusust ei saa ka käesoleval aastal mööda vaadata, puudutavad eestimaalasi siiski rahalised muudatused, mis igapäevalelu hakkamasaamist pisut kergendavad.

Piiratud võimalustega rahaline toimetulek tähendab jätkuvalt suurele osale inimestest pingsat tulude ja kulude tasakaalus hoidmist, mida tihtilugu on väga keeruline saavutada. Seda enam on oluline oma õigustest ja toetustest teadlik olemine ning hoolikas kodukulude planeerimine, mis võtavad lõviosa kuistest sissetulekutest.

„Kui võtame aga näiteks keskmist palka teeniva kolmelapselise pere, võivad kulutused tänavuste muudatuste abil 2% väheneda. Keskmist palka teeniva üksiku inimese puhul 4%,“ selgitas Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhataja Anne Sägi. „Ent kuna hinnatõus on kulugruppide lõikes erinev, võivad samas reaalsed kulutused kasvada kiiremini kui keskmine inflatsioonitempo aastas.“

Kui Riigikogu jõustaks näiteks tulumaksuvaba miinimumi summas 160 eurot kuus, annaks see keskmist palka teenivale inimesele juurde 3,36 eurot kuus, aastas teeks see umbkaudu 40 eurot.

Rääkides aga sel aastal jõustunud ja kavandatavatest muudatustest, siis töötuskindlustusmakse vähenemine suurendab näiteks keskmist palka teeniva inimese sissetulekut 5,4 euro, miinimumpalka teeniva inimese palka 2 euro võrra kuus.

Alampalga tõus 290 eurolt 320 eurole mõjutab otseselt küll vaid 3% tööealisest elanikkonnast, ent see on ka aluseks mitmetele muudele riigi poolt kehtestatud kuludele. Näiteks mitmes omavalitsuses sõltub lasteaia kohatasu alampalga suurusest. Tartus on see 11% miinimumpalgast, Viljandis 10, Pärnus 12 ja Viimsis 20. Tallinna 10-12. Seega tuleb näiteks Tallinnas maksta mulluse pea 31 euro asemel ligi 34 eurot kuus lasteaiakoha eest.

Käesolevast aastast on alampalgaga seotud ka lapsepuhkuse tasu, mis oli varem 4,25 eurot päevas, nüüd aga 15,18. Töölepingu seaduse järgi on lapsevanemal õigus saada kolm lapsepuhkuse päeva aastas juhul, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last. Kuus päeva, kui tal on kolm alla 14-aastast last või alla kolmeaastane laps.

Alampalga suurenemine mõjutab ka minimaalse elatisraha suurust, mis on pool alampalgast ühe lapse kohta ehk nüüdsest 160 eurot kuus, kui elatis pole kohtu poolt välja mõistetud kindla summana.

Alampalgaga on seotud vanemahüvitise alammäär, abikaasatasu välisteenistuse korral ning mitmete omavalituste ametnike töötasud. Samuti töö kõrvalt kooli lõpetamiseks vajalik õppepuhkus, mida tasustatakse 15 päeva ulatuses miinimumi järgi.

1. juulist tõuseb lapsetoetus kolmanda ja enama lapse kohta peres 76,72 euroni, ehk 19,18 eurot kuus, samuti kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne sünnitoetus 1000 euroni lapse kohta.

Tänavu makstakse põhikooli lõpetanud lapsele peretoetusi ka juuli ja augusti eest, sõltumata õpingute jätkamisest. Kui laps õppimist ei jätka, lõpeb õigus toetust saada järgmise õppeaasta algusest ehk septembrikuust.

Juunist saavad allpool absoluutse vaesuse piiri elavad pered hakata taotlema vajaduspõhist peretoetust. Täiendava toetuse suurus on 9,59 eurot, kui peres on üks lapsetoetust saav laps ja 19,18 eurot, kui peres on kaks või enam lapsetoetust saavat last.

Töötuskindlustushüvitise maksimummäär tõuseb tänavu 1054 eurole kuus, mis on üle 62 euro enam kui mullu. Töötutoetuse päevamäär tõuseb 2,11 eurolt 3,27 euroni, mis teeb nüüd kuus kuni 101,37 eurot.

Kevadeks kavandatakse ka 5%-list pensionitõusu, kuid esialgu võib see paljudele pensionäridele tähendada, et nad peavad 336 eurot ületava penisoni osa eest hakkama tulumaksu maksma.

Rahalised muudatused 2013, mida tasub teada

· Töötuskindlustusmakse määra alanemine, mis on käesoleval aastal töötajal 2% ja tööandjal 1%, varem vastavalt 2,8% ja 1,4%.

· Alampalga tõus 290 eurolt 320 euroni, mis suurendas küll mitmete omavalitsustöötajate palku ning vanemahüvitise miinimummäära, ent kergitas ka näiteks lasteaia kohatasu paljudes lasteaedades, muusika- ja kunstikoolides.

· Kodualuse maamaksu vabastus kogu Eestis ilma avaldust esitamata.

· Tasuta transport pealinnas tallinlastele, õpilastele ning 65-aastastele ja vanematele inimestele.

· Alkoholiaktsiisimäära tõus erinevatel toodetel keskmiselt 5,1%, tubakaaktsiisimäära tõus vastavalt 8,6%.

· Lapsepuhkuse tasu suurenemine 4,25 eurolt päevas 15,18 eurole.

· Töötutoetuse päevamäär tõusid 2,11 eurolt 3,27 euroni ehk 65,41 eurolt 101,5 eurole kuus.

· Töötuskindlustushüvitist on võimalik saada maksimaalselt 1054,62 eurot kuus, eelmise aastaga võrreldes tõusis summa 62,77 euro võrra.

· Täiendav toetus 9,59 eurot absoluutse vaesuse piiril elavatele peredele alates juulist, kui peres on üks lapsetoetust saav laps ning 19,18 eurot, kui peres on kaks või enam lapsetoetust saavat last.

· Ühekordne sünnitoetuse suurenemine 1000 euro peale lapse kohta kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni puhul alates juulist.

· Peretoetuse tõus alates juulist kolmanda ja enama lapse kohta 57,54 eurolt 76,72 euroni.

· Kavandatav pensionide tõus 5% ulatuses.

· Põhikooli lõpetanud lapsele makstakse peretoetusi ka juuli ja augusti eest sõltumata õpingute jätkamisest.

· Vanemahüvitise ülempiiri suurenemine 4,2% võrra 2143,41 eurolt 2234,19 euroni.

· Jaanuarist alates on isapuhkus tasuline, mida on õigus saada kokku kümme tööpäeva kahe kuu jooksul enne sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi ja mida tasustatakse tema keskmise töötasu alusel.

· 2012. aasta tulude deklareerimisel on ühes tuludeklaratsioonis võimalik eluasemelaenu intresse, koolituskulusid ja annetusi tuludest maha arvata 40% väiksemas mahus, ehk varasema 3196 euro asemel 1917 eurot.

· Eriarsti visiiditasu tõus 3,2 eurolt 5 eurole.

Näited keskmist ja miinimumpalka teeniva inimese sissetuleku muutustest kirja lisas.

Sarnased artiklid