Saamaks teada, kuidas toimis eelajaloolises Euroopas poliitika ja ebavõrdsus, eraldas Euroopa Teadusnõukogu kolme riigi teadlastele kokku ligi kaks miljonit eurot. Uute teadmiste kogumiseks kasutavad teadlased uudseid uurimismeetodeid ja ühendavad nende abil iidse elu ja surma.

 Euroopa Teadusnõukogu (ingl European Research Council, ERC) toetuse saanud viieaastast uuringut juhib Ühendkuningriigi Cambridge’i ülikool. Eestit esindab selles vastutava täitjana Christiana Lyn Scheib Tartu Ülikooli genoomika instituudist ja tema kasutada on ligi 700 000 eurot. Kolmas partner on Itaalias asuv Rooma La Sapienza Ülikool.

Christiana Lyn Scheibi sõnul aitab eelajaloolises Euroopas valitsenud ebavõrdsuse uurimine mõista, milline oli meie ammuste eelkäijate elukäik ja ühiskond, milles nad elasid. „Tänu sellele saame teada, kuidas on ühiskonnakorraldus aja jooksul muutunud.“ Ammuste aegade all peetakse silmas perioodi, mis jääb põlluharimise kasutuselevõtu ja kirjalike allikate ilmumise vahele.

Meetodid, mida Scheib koos uurimisrühmaga ebavõrdsuse katsetamise ning eelajaloolise elu ja surma analüüsimiseks kasutab, on suhteliselt uued. Iidsel ajal elanud inimeste sotsiaalseid suhteid analüüsitakse näiteks osteobiograafia abil, mis võimaldab inimese luude abil jutustada tema elulugu. Selle abil saab teavet nii inimese identiteedi, tervise, toitumise, liikuvuse kui ka suguluse kohta. Inimeste surma ja matmisviiside uurimiseks rakendatakse uudset matuse tafonoomiat. See on paleontoloogia haru, mis käsitleb organismide või nende jäänuste setetesse mattumise põhjusi ja seaduspära.

Uurides nende ja veel mitme muu meetodi abil enam kui 400 muinasajal elanud inimese DNA-d, luustikke ja matusekombeid, loodavad teadlased mõista, mida tähendas poliitika ja ebavõrdsus eelajaloolises Euroopas.

Uuringualused inimesed pärinevad kolmest ajaloolisest perioodist, mis hõlmavad neoliitikumi ehk nooremat kiviaega (6000–4000 eKr) ning ajavahemikke kiviaja lõpust kuni vanema pronksiajani (4000–1800 eKr) ja keskmisest pronksiajast kuni rauaajani (1800–600 eKr).

„Analüüsi tulemused võimaldavad meil esimest korda hinnata, kuidas mõjutas ebavõrdsus eelajaloolist Euroopat ja milline roll oli selles meie eelkäijatel,“ rääkis vanemteadur Scheib. „Midagi sellist ei ole varem mitte kunagi tehtud,“ rõhutas ta.

Vanemteadur selgitas, et enne riikide kujunemist ei lähtunud ebavõrdsus mitte niivõrd poliitilisest võimust või rikkusest, vaid mitmest muust eriilmelisest tegurist. „Ebavõrdsus võis esineda kogu Euroopa eelajaloos, kuid seda uut vaatenurka pole kunagi varem empiiriliselt katsetatud,“ lisas ta.

Genoomika instituudi direktor Mait Metspalu ütles, et ERC teadusgrantidele on väga suur konkurss, mistõttu on selle saamine suur tunnustus Tartu Ülikoolile ja tähtis sündmus kogu Eesti jaoks.

Konkreetset uurimistööd peab Metspalu tähtsaks eelkõige seetõttu, et sellega astutakse samm edasi küsimustest, mida on DNA-ga seotud uurimustöödes juba mõnda aega esitatud: kustkohast mingi rühm inimesi tuli ning kus, kellega ja palju nad segunesid. Selle asemel küsitakse nüüd algavas uuringus hoopis seda, kuidas nendel inimestel läks ja millist elu nad elasid. „See viib meid lähemale noil kaugetel aegadel elanute inimlikule mõistmisele,“ sõnas Metspalu.

Tartu Ülikoolist on varem Euroopa Teadusnõukogu toetust saanud viis teadlast, sealjuures on nanomeditsiini professorit Tambet Teesalu toetatud lausa kahel korral. Esimene kord (2012–2016) oli tegemist alustava teadlase grandiga, teine kord (2018–2019) kasutas Teesalu ERC arendusgrandi toetust targa vähiravimi toomiseks apteegiletile. See Tartu Ülikoolis välja töötatud vähiravim otsib pärast veresoontesse süstimist üles vähirakud ja jätab terved koed kahjustamata.

Esimese ERC toetuse tõi aga Eestisse ja Tartu Ülikooli professor Lauri Mälksoo. Aastatel 2009–2019 kasutas ta nõukogu antud poolt miljonit eurot Vene-uuringuteks. Mälksoo uuris, milline mõju on Vene Föderatsiooni üha vähem liberaalsel valitsusel rahvusvahelise õiguse doktriinile ja selle kohaldamisele.

Mart Loog on kasutanud ERC toetust sünteetilise bioloogia tippkeskuse arendamiseks Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudis ja tema grant lõppeb tänavu.

Tartu Ülikooli professor Marlon Dumas kasutab ERC-lt saadud kahte miljonit eurot selleks, et panna tehisintellekt äriprotsesse juhtima, ja professor Dominique Unruh 1,7 miljonit eurot Eesti avalike e-teenuste arendamiseks ja nende küberturvalisuse parandamiseks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta