Praegune kriis tõstab teravalt esile ressursse raiskava moe- ja tekstiilisektori kitsaskohad. 17. aprillil toimunud  veebiseminaril arutleti, kas tekstiilisektorit saaks jätkusuutlikumaks muuta ringmajanduslik lähenemine ja kas säärane pööre oleks võimalik ka Eestis? Kaasa arutlesid muuhulgas moedisainer Reet Aus, Humana Eesti, Stella Soomlais, FashLab, Lindström, TalTech ning tekstiilivaldkonna eksperdid Põhjamaadest.

Tekstiilisektori näol on tegemist ühe saastavama tööstusega maailmas. Meie poolt igapäevaselt kasutatavad rõivad ja muud tekstiilitooted jõuavad meieni globaalsete ning väga keeruliste ja omavahel läbipõimunud tootmis- ja tarneahelate kaudu, mistõttu on meil tarbijatena üldiselt vähe aimu sellest, millist sotsiaalset ja keskkonnamõju see kõik tekitab.

Tänane tekstiilisektor on ehitatud lineaarsele tooda-kasuta-hülga ärimudelile, mis põhineb odaval toormel, saastval tootmisel ning raiskaval tarbimisel, kuhu on tihti ebaeetiliselt kaasatud arengumaade odav tööjõud. Antud mudel ei ole kestlik ning ei sobi kokku süsinikuneutraalse ja ringse majandusega, mille suunas me liikuma peaksime.

Tekstiilivaldkonna muutmiseks on kindlasti vaja ringmajanduslikku lähenemist. See hõlmab endas  muuhulgas kasutatud rõivaste ringlussevõttu, et pikendada riideeseme eluiga või olla algmaterjaliks (riidekiuna või muul kujul) uues tootes. Samuti läbipaistvust tarneahela igal astmel, et tarbija teaks, kust tuleb materjal, millest on tehtud riideese, mida ta kannab, mis kemikaalidega või ilma on see värvitud, kuni sinnamaani välja, et kas (tihtipeale Aasia riikides) tekstiile tootev ettevõte tagab oma töötajatele inimväärsed töötingimused, turvalisuse ja palga. Samuti peaks eelistama monomaterjalide kasutamist (näiteks tselluloosil põhinevaid tekstiile segakiudude asemel), mis on keskkonda säästvam valik.

Tänasel kriisil on potentsiaali tuua kaasa ka võimalikke keskkonnahoidlikke arenguid tekstiilisektoris. Üks näide sellest on piirangutest tulenev tarneahelate lühendamine ja kohaliku tootmise edendamine. Seda on oma upcycling tootmise puhul hakanud uurima näiteks Reet Aus, kaardistades võimalusi toota oma moekollektsiooni Bangladeshi asemel Euroopas ja tarnides selle jaoks vajalikke lõikejääke, riiderullide lõppusid ning ületootmisest tekkivaid jäätmeid kohalikelt tootjatelt.

Samuti sunnib praegune aeg paljudele tootjatele oma ärimudelit üle vaatama ja muutma. Samas näiteks 3D riiete disainifirma FashLab esindaja Mari Martini sõnul soosib kriis nende poolt loodud ärimudelit, kus kesksel kohal on digilahendus - toodete ettetellimine läbi veebirakenduse ning tootmine vastavalt nõudlusele. Selle tulemusena välditakse laojääkide tekkimist ja on võimalus reageerida väga kiiresti turu uuenevale nõudlusele.

Ringmajanduslikku lähenemist ja kasutatud rõivaste ringlussevõttu toetab ka Euroopa Liidu nõue, mille kohaselt on EL liikmesriigid kohustatud alates 2025. aasta algusest tekstiilijäätmeid muudest jäätmetest eraldi koguma. Kindlasti on see suureks väljakutseks kõigile Euroopa Liidu riikidele, aga ka meile siin Eestis, kuna tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimalused hetkel sisuliselt puuduvad.
Kuigi Eesti on hetkel võrreldes teiste Balti riikidega üsna edumeelne kasutatud rõivaste ja tekstiilide liigiti koguja, kogudes ligi 25% kasutamisjärgestest rõivastest ja tekstiilidest, samas kui Lätis ja Leedus on see protsent 3 ja 8, on ka siin oluline kitsaskoht.

Ringlussevõtu võimaluste puudumise tõttu rändavad hetkel eraldi kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmed siiski valdavalt kas prügilasse või põletusse.

Tekstiilijäätmete probleemiga tegelemisel on Euroopa Liidu kontekstis võtnud juhtrolli Soome, seades riiklikul tasandil ambitsioonikad eesmärgid korraldada tekstiilide liigiti kogumine juba alates 2023. aastast. Edumeelseid näiteid on Soomes veelgi, kus avalik sektor ja huvigrupid teevad tekstiilivallas aktiivselt koostööd. Näiteks on Edela-Soome omavalituste omandis olev jäätmekäitlusfirma LSJH arendatud välja tervikliku lahenduse piirkonna kogutud rõiva- ja tekstiilijäätmete ümbertöötlemiseks-kiustamiseks.

Veebiseminari arutelu käigus tõsteti esile vajadus Eestis ringse tekstiilisüsteemi arendamist ühiselt ja koordineeritult juhtida. Ka siin tasuks vaadata just Põhjamaade suunas, kus riigi toel on nii tekstiilisektori ettevõtete, jäätmekäitlejate kui ka uurimisasutuste koostöös ringset tekstiilisüsteemi (sealhulgas vajalikke tehnoloogilisi ja organisatoorseid lahendusi ning ringseid tooteid ja ärimudeleid) pikaajalise programmi toel arendatud. Just selline lähenemine annaks kõige parema tulemuse. Selline ühisprogramm vajaks aga ellukutsumist ja selget riiklikku poliitilist kui ka rahalist toetust.  

Veebiseminari ”Ringmajandus ja tekstiilid” korraldasid 17. aprillil Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn) ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) KIKi toel. Veebiseminari salvestust saab täispikkuses järele kuulata ja materjalidega tutvuda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta