Keskkonnaametini jõuab igal aastal järjest rohkem teateid lusitaania teetigudest. Tõrje korraldamisel on oluline maaomanike initsiatiiv ja kogukondade koostöö, sest tigu levib peamiselt eraaedades ja vähehooldatud haljasaladel ning muutub aktiivseks alles hämaruse saabudes.

Lusitaania teetigu on Eestis juba üpris levinud, eriti suur asustustihedus on Harjumaal. Levik sai alguse aiandusäridest, sest teo munad on väga sarnased väetisegraanulitega. Arvukuse suurenemisele on kaasa aidanud soojad talved ja niiske kevad.

Liigikaitse büroo peaspetsialist Eike Tammekänd selgitas, et kui tigu on end aias kord juba sisse seadnud, on temast väga keeruline vabaneda. Seetõttu peaksid tigudega kimpus olevad maaomanikud tõrjet ühiselt planeerima, et ükski ala ei jääks tõrjest välja. „Juba oleme kuulnud kogukondadest, kes plaanivad teha tigude ühiskorjet. Selline üheaegne tõrjumine on kõige mõjusam,“ ütles Tammekänd.

Eike Tammekänd paneb südamele, et invasiivse võõrliigi kartuses ei hävitataks aga kodumaiseid teoliike, näiteks suurt seatigu, kes on üpris sarnase välimusega. "Seatigu on meie ökosüsteemis oluline ja kasulik, sest toitudes mullakõdust on ta oluline huumuse tekitaja. Seatigu on ka toiduks mõnele kodumaisele liigile. See-eest lusitaania teetigu teistele kohalikele liikidele väga ei maitse, seega puudub tal meie aedades looduslik vaenlane," selgitas Tammekänd. Sellest teemast saab lugeda lähemalt kodustiil.elu24.ee ilmunud artiklist.

Soovitused lusitaania teeteo tõrjumiseks:

•   Korja pidevalt kokku kõik nälkjad ja hävita need, valades neile peale keeva vett. Hävitatud nälkjad on soovitatav kaevata labidasügavusele maasse.
•   Korrasta võimalikud munade peidukohad, nt igasugused servaalused, kõrge hein, kõdukiht. Pane aianduspoodidest ostetud mullapalliga taimed viieks nädalaks „karantiini“ ehk ära istuta neid kohe maha, vaid hoia muudest taimedest eraldi ja jälgi, kas nälkjaid tekib (viis nädalat on munadest uute nälkjate koorumise aeg).
•   Ära jaga levikukolletest pärit taimi teistesse aedadesse ja teistesse Eesti piirkondadesse – nii hoopis suurendad levikut.
•    Ära kasuta teomürke, see tapab lisaks lusitaania teeteole ka teisi liike (nt kodumaised teod, putukad, siilid, linnud).

Toetust probleemsete liikide, sh lusitaania teeteo tõrjemeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks saab taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) keskkonnaprogrammist looduskaitse valdkonnas. Toetust saavad taotleda vaid juriidilised isikud, näiteks kohalik omavalitsus või MTÜ. Toetuse andmine sõltub sellest, kui lai on võõrliigi levik ja kui suuri probleeme ta piirkonnas põhjustab. Toetuse taotlemiseks peab juriidiline isik olema eelnevalt kogunud andmeid ja põhjendama ära, et see on tõesti konkreetses piirkonnas probleemiks ning ulatus suur. Keskkonnaprogrammi taotlusvoor avatakse kord aastas, iga  aasta alguses ning otsused langetatakse suve alguseks. Seega saaks praegu kavandada toetuse taotlemist lusitaania teeteo tõrjeks alates järgmise aasta suve teisest poolest.

Soovitusi lusitaania teeteo tõrjumiseks leiab Keskkonnaameti trükisest (PDF).

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta