Keskmise brutokuupalga kasv aeglustus esimese kvartali 5 protsendilt teises kvartalis 1 protsendini. Ilma töötasu hüvitiseta oleks keskmine palk eelmisest aastast väiksem olnud. Töötundide arv ühe töötaja kohta vähenes 5%. Majutuses ja toitlustuses oli töötunde töötaja kohta koguni veerandi võrra vähem kui aasta tagasi.

Käärid kõrgema ja madalama palgataseme vahel suurenesid

Pooltes majandusharudes töötasu aastatagusega võrreldes vähenes. Palgad jätkasid kiiret kasvu kõrge palgatasemega harudes nagu IT, finants, energeetika. Nendes valdkondades ületab keskmine brutokuupalk 2000 eurot kuus. Palgad vähenesid kõige rohkem madalama palgatasemega harudes nagu kaubandus, turism, meelelahutus, mis said koroonakriisi esimeses faasis kõige rohkem kannatada. Ehituses ja töötlevas tööstuses jäi keskmise palga langus 1-3 protsendi vahele.

Paljud ettevõtted alandasid töötasu palgatoetuse tingimustele vastamiseks. Mingi osa neist tõstab toetuse lõppedes töötasu vanale tasemele tagasi. Olukord erinevates majandusharudes on aga väga erinev. Näiteks ehitusmaterjalide- või toiduainetööstuses on piisavalt tellimusi, kuid erinevate välisturistidega seotud teenuste puhul paistab tulevik tumedates toonides.

Palgakasv pidurdub

Keeruline majandusolukord ja tööpuuduse tõus leevendavad palgasurvet. Meediaruumis domineerivad koroona-uudised ja võimalikud uued piirangud, ekspordinõudlus on endiselt nõrk, turismi kõrghooaeg saab läbi ja palgatoetused ning maksepuhkused lõpevad. Sellises olukorras on palgaläbirääkimistel ettevaatlikud nii tööandjad kui -võtjad. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk koos palgatoetusega sel aastal vaid 2,2%. Järgmisel aastal majanduskasvu hoogustudes kiireneb palgakasv 3,3 protsendini. Majapidamiste olukorda leevendab hinnakasvu peatumine – keskmine tarbimiskorv sel aastal ei kalline.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta