Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) tellitud AS EMOR värskest küsitlusest jääb ekslik mulje, nagu pooldaks enamik eestimaalastest karusloomafarmide tegutsemist. Tegelikult on EPKK kasutanud demagoogilist küsimust “Kas toetate karusloomakavastuse lubamist Eestis, JUHUL KUI see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu?”.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 25. september 2020
- Pildistas Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee
Loomus on seisukohal, et karusloomafarmides ei ole võimalik tagada loomade heaolu. 2001. aastal avaldas Euroopa Komisjoni loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee (SCAHAW) põhjaliku raporti, mis annab ülevaate selle valdkonna teadustulemustest. SCAHAW raportis öeldakse selgesõnaliselt, et karusloomakasvatuses kasutatav standardpuur ei vasta loomade käitumuslikele vajadustele.
Rebasepuuride kohta on seal kirjas nii: “Tüüpiline rebasepuur ei vasta rebaste olulistele vajadustele. Täpsemalt loob see sunnitult monotoonse füüsilise keskkonna, piirab kehalist liikumist ning liigiomast käitumist nagu kaevamine.”
Tüüpiliste pesakasti ja traatpõrandaga mingipuuride kohta on samuti öeldud, et nendes kannatab loomade heaolu, sest need ei vasta minkide olulistele vajadustele. Eelkõige on probleemid seotud piiratud liikumisvõimalustega – loomal pole võimalik ronida, pugeda tunnelisse ega ujuda.
Karusloomafarmidest avaldatud pildid ja videod näitavad, et karusloomafarmides elavad loomad endiselt väikestest puurides ning pole arvestatud nende liigiomaste vajadustega.
Ka zooloog ja Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran tõi oma hiljutises arvamusloos minkide näitel välja, et kui rakendada minkide farmikasvatuses täies ulatuses kõiki mõistlikke heaolustandardeid, kerkiks minkide naha väljamüügihind sedavõrd, et farmikasvatus muutuks majanduslikus mõttes absurdseks.
“Ehk siis praegune farmikasvatus saab toimuda vaid ökoloogiliste ja loomade heaoluliste kulude eiramise tõttu,” kirjutas ta.
Siiski saab positiivsena välja tuua, et kui tänavuse EPKK küsitluse järgi 58% vastanutest toetab kindlasti või pigem toetab karusloomakasvatuse lubamist Eestis, juhul kui see vastab kõigile nõuetele, mis tagavad loomade heaolu, siis 2017. aastal läbiviidud küsitluses vastas nõnda 69% küsitletutest. Seega on kasvanud poolehoid karusnahavabale Eestile.
Vastukaaluks saab välja tuua, et vastavalt 2016. aasta detsembris uuringufirma AS Emor poolt läbiviidud küsitlusele ei poolda 69% Eesti elanikkonnast loomade kasvatamist ning hukkamist farmides karusnaha saamise eesmärgil.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
