Aleksander Laane annab välja nädalalehte Terviseleht. Erakonnas Eestimaa Rohelised on ta olnud erakonna algatamisest saadik, aastatel 2011-2017 oli ta erakonna esimees.
- Arvamused
- Aleksander Laanega vestles Piret Räni, Bioneer.ee vabatahtlik kaasautor
- 15. november 2020
- Foto: Aleksander Laane/Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Rahvaalgatus.ee portaalis on praegu allkirjastamisel Sinu eestvedamisel koostatud petitsioon “Kulutused haiguste ennetusele ja ravile on vaja vabastada erisoodustusmaksust”. Räägi lähemalt, mille jaoks see algatus hea on?
Enda ja lähedaste tervis on sedavõrd oluline teema igaühe jaoks - ma olen veendunud, et võidavad sõna otseses mõttes kõik. Asja sisu on lihtne. Praegu on nii, et kui ettevõte või asutus, kus te töötate, tahaks kinni maksta teie hambaravi või ravimi või jalgrattaostu või aidata teid teie vanemate hoolduskulude maksmisel, siis järgneb sellele rahaline karistus - erisoodustusmaks. Paljud arvavad, et see on mingi eriti soodne maks, aga tegelikult peab ettevõte lisaks sellele, mis ta asja enda eest maksab, maksma riigile veel 66% lisaks. Ehk siis töötaja tervisele tehtud kulutused on karistatavad ja midagi tervisele soodsat siin pole. Mis tähendab muidugi, et ettevõtted töötajate tervisele olulisi kulutusi teha ei taha ega saagi.
Erisoodustusmaksuks nimetatakse ettevõtlusest välja võetava tulu maksustamist samamoodi nagu üksikisiku palgatulu, maksma peab tulumaksu ja sotsiaalmaksu. Ehk siis arvestatakse, et “soodustuse” saanu sai palka.
Käesoleva petitsiooniga palutakse seega võimalust, et ettevõtjal oleks oma töötaja tervisesse panustada odavam, kui tema palka tõsta.
Millised inimeste tervisekulutused vajaksid Sinu meelest ettevõtete-asutuste tuge?
Ilmselgelt peab Eestis inimene päris palju oma taskust tervisekulutusi maksma ja neist suurima osa - üle 60% - moodustavad kulud ravimitele ja hambaravile. Ja kõik me teame, et hambaravi on kallis ja et Eesti inimeste hammaste olukord pole kiita. Vähem teatakse seda, et katkistest hammastest ja põletikus igemetest saab alguse hulk teisi haigusi - näiteks südame- ja veresoonte ning reumaatilised jpt haigused - mille ravi läheb lõpuks samuti väga kalliks maksma, kuid ei pruugi tervist tagasi tuua. Katkised hambad ja põletikus igemed on nagu lahtised väravad mitmesugustele bakteritele, viirustele ja nende toksiinidele, mis meie vereringesse pääsema ei peaks.
Petitsiooni “Kulutused haiguste ennetusele ja ravile on vaja vabastada erisoodustusmaksust” tekstis selgitatakse vajadust kõnealuseks seadusemuudatuseks nii:
“Seadusemuudatuse eesmärgiks on laiendada inimeste võimalusi saada kiiresti kvaliteetset ravi ka siis, kui Eesti Haigekassa seda võimaldada ei saa; edendada töötajate ja keskkonna tervist; suurendada ettevõtete võimalusi oma töötajate tervise hoidmisel ja parandamisel ning soodustada ettevõtjate vastavat initsiatiivi; tuua lisaraha tervishoidu; lasta arstidel, õdedel, hooldajatel ja teised meditsiinivaldkonna töötajatel teha oma armastatud tööd Eestis; soosida innovatiivsete ravimeetodite kasutuselevõttu jne. Selleks on vaja teha muudatused tulumaksuseaduses (§48). Kui ettevõte maksab töötaja retseptiravimid või hambaravi kinni, siis peab ettevõte riigile lisaks selle summa pealt tasuma “karistusmaksu” ehk erisoodustusmaksu (tulu- ja sotsiaalmaks). See tähendab ettevõttele 66,25% lisakulu ja teeb ettevõtte jaoks töötaja abistamise liiga kalliks. Samas on inimeste omaosaluse määr tervishoiukuludes kõrge - 2018.a 430 miljonit eurot ehk 25% tervishoiukuludest. Suurima osa inimeste endi kaetavatest tervisekuludest moodustasid kulutused ravimitele (35%), hambaravile (28%), õendusabile (16%) ja teiste eriarstide ambulatoorsetele vastuvõttudele (11%). Tööandja tervisekulude maksusoodustus peaks katma ka need kululiigid. Tervemad ja motiveeritumad inimesed suudavad rohkem panustada nii tööl kui ühiskondlikus elus ning tervishoiusektor saaks lisarahaga parandada teenuste kvaliteeti kõigi patsientide jaoks.” |
Kas seaduseparandus ka hooldekodude probleemiga tegeleb?
Seaduseparandus võiks kergendada ka paljude omastehooldajate koormat ning kui ettevõte oleks nõus maksma kasvõi osa oma töötaja eaka vanema hooldekoduarvest, on see ju oluline abi.
Kas see seaduseparandus ka arsti juurde pääsemist kiirendaks?
Kindlasti! Statistika näitab, et Eestis peavad inimesed enda taskust eriarstivisiite kinni maksma, sest järjekorrad on lihtsalt nii pikad. Ma usun, et kui ettevõtte tahab, et tema töötaja võimalikult kiiresti tööle naaseks, siis arstivisiidi kinnimaksmine on täiesti loogiline asjade käik. Pealegi võib see teiste jaoks järjekordi lühendada.
Mainisid ka jalgratta ostu. Kas tõesti oleks seaduseparandus ka jalgratturitele kasulik?
See on tõesti loetelus esimene punkt kohe. Praegu on ju nii, et autokasutus makstakse tööandja poolt kinni, aga palju kordi odavamat ja vaieldamatult tervisele ning keskkonnale kasulikumat jalgrattakasutust maksusüsteem kuidagi ei soodusta. Jalgrattahüvitis kuni 100 eurot kuus võiks olla isikliku jalgratta ostuks, hooldamiseks ja kasutamiseks või jalgratta rentimiseks. Kui ettevõte soovib jalgrattahüvitist maksta, siis peab töötaja valima sõidukilomeetrite jm arvestust mittevajava jalgrattahüvitise ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise vahel.
Üle 80% Eesti ettevõtetest on väike- ja mikroettevõtted. Kas ma saan õigesti aru, et see seadusemuudatus võiks huvitada eeskätt neid, kuna just nendel on oma töötajatega lähedasem kontakt ning iga konkreetne töötaja on ettevõtja jaoks oluline?
Loomulikult! Ja ma tahan rõhutada, et ettevõtja jaoks pole tegemist kohustusega, vaid just nimelt võimalusega töötaja tervisesse panustada ja seeläbi kokkuvõtteks kokku hoida ja kasumit kasvatada.
Väga hea
Kõik töötajad ja tööandjad ning iseendile tööandjad ja samuti kõik tervishoiuteenuste pakkujad on oodatud petitsiooniga tutvuma ja sellele alla kirjutama siin: “Kulutused haiguste ennetusele ja ravile on vaja vabastada erisoodustusmaksust”.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta