Eesti rohetehnoloogiaettevõte PowerUP Energy Technologies on sõlminud lepingu Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA),  et arendada välja 1kW võimsusega vedelikjahutusega vesinikkütuseelement. Seda plaanitakse kasutada maavälisel uurimismissioonil Kuule ja potentsiaalselt ka Marsi-kulguril.

Tavaliselt on kütuseelemendid avatud katoodiga, kuid hapniku puudumise tõttu Kuul ja Marsil tuleb kasutada suletud katoodiga kütuseelemente. Robotkulgurid on enamasti kaugjuhitavad ja suudavad kanda teaduslikke instrumente, et läbi viia katseid laiaulatuslikult astronoomiliste objektide pindadel. Antud spetsiifiline disain on leidnud erilise asjakohasuse just Kuu ja Marsi uurimisel.

Viimase kümnendi jooksul on läbi viidud mitmeid uurimusi ja arendustegevusi, kuidas regeneratiivse prootonvahetus-membraaniga kütuseelemendi süsteeme kasutada kosmoseaplikatsioonides. Need uuringud on üldjuhul suunatud kahele erinevale aplikatsioonile: kaubanduslikele rakendustele, eriti just suurtele telekommunikatsiooni platvormidele, ja teadusslikele aplikatsioonidele, mis hõlmavad planeetide avastamise missioone.

Koostööd kommenteeris ka ettevõtte PowerUP Energy Technologies asutaja, Dr. Ivar Kruusenberg:  “Tavaliselt on kütuseelemendid avatud katoodiga. See tähendab, et nad võtavad hapnikku ennast ümbritsevast õhust, aga Marsi ja Kuu missioonide puhul on probleemiks asjaolu, et nendel planeetidel puudub hapnik. Selle lahendamiseks koos Euroopa Kosmoseagentuuri abiga, arendame me välja 1kW suletud katoodiga vesinikkütuseelemendi, mis toimiks ka kosmose missioonidel. See kütuseelement täidab oma ülesannet lisaenergia allikana, mis on integreeritud päikesepaneelide ja patareidega. Öisel ajal, kui päikesepaneele ei saa patareide laadimiseks kasutada tuleb mängu meie kütuseelement. Ma usun, et kütuseelemendi süsteemidel on Kuu ja Marsi kosmosemissioonide puhul suur potentsiaal, eriti just põhjusel, et saaksime sel juhul varustada robot-kulgureid ja kosmosesüstikuid energiaga nagu ka praegusel juhul. Me oleme ülimalt õnnelikud, et saame seda arendada Euroopa Kosmoseagentuuri juhendamisel.”

Üheks suurimaks eesmärgiks selle projekti puhul on vähendada kütuseelemendi süsteemide keerukust ja asendada abisüsteemid mitteliikuvate osadega. Esimene kütuseelemendi prototüüp valmib küll aastaks 2023, kuid töö projekti kallal algas juba sel kuul.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta