Kolme kuu pärast ehk täpsemalt 28. detsembril antakse start Eesti suureks e-loenduseks, kus kõik inimesed ja nende eluruumid loetakse üle. Selle eelduseks ja loenduse lihtsustamiseks on registrites olevate andmete koondamine. Kuigi suurema osa tööst saab teha automaatselt, ei käi kõik veel täna ühe nupuvajutusega, vaid eeldab igaühe panust.

Olulisemad andmed koondatakse rahvastiku- ja ehitisregistrist

 

Rahvaloenduseks kasutatakse kokku ligi 30 andmekogu andmeid, kõige olulisemad neist on rahvastikuregister ning ehitisregister. Rahvastikuregistri andmeid saab igaüks ise muuta ja täiendada ning see koondab info inimese rahvuse, elukoha, keeleoskuse, hariduse ja perekonna kohta.


Elukohaandmed on aluseks toetuste maksmiseks ja teenuste arendamiseks

 

Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile ja omavalitsusele pandud avalike ülesannete täitmiseks, näiteks arstiabi osutamiseks, koolihariduse pakkumiseks või ka teede ehitamiseks. Nende pakkumisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest, olles aluseks ka lasteaiakoha taotlemisel, valimistel osalemisel ja ka toetuste planeerimisel ja maksmisel, olgu nendeks näiteks peretoetused või erinevad toimetulekutoetused.
 

Elukohana saab märkida mitu aadressi

 

Selliste teenuste arendamiseks ja toetuste määramiseks on peamiselt inimeste elukoha info. Seejuures tuleb silmas pidada, et rahvastikuregistris on võimalik esitada mitu elukoha aadressi. Kui alalisi elukohti on mitu, tuleb valida neist üks peamiseks elukohaks ning ülejäänud aadressid on võimalik esitada lisa-aadressidena.


Andmete täpsus muutub üha olulisemaks

 

Puuduv elukoha aadress rahvastikuregistris on olnud viimasel aastal takistuseks riigi- ja kohalike omavalitsuste toetuste taotlemisel või teenuste kasutamisel. Nii näiteks ajendas elukohta täpsustama ja ka lisa-aadressi esitama koroonapandeemia ajal pandud piirangud Eesti väikesaartele sõiduks. Kõigil, kel oli väikesaartele registreeritud lisa-aadressina oma suvekodu või n-ö maaelamine, said võimaluse hoolimata kehtivatest piirangutest siiski maakoju minna.

Siseministeerium on viimasel aastal teinud palju tööd, et nii andmete muutmine kui kogumine oleks inimestele võimalikult mugav, ometi ei saa riik alati täiendada inimeste endi eest nende kohta käivaid andmeid. Viimase, eelmisel sügisel läbi viidud avaliku arvamuse uuringu järgi on vaid viiendik inimestest viimasel aastal külastanud e-rahvastikuregistrit. Hea uudisena on nendest suur enamus ka oma andmed korrastanud.


Seega, ole hea, leia need paar minutit, et vaadata rahvastikuregistris üle oma andmed – e-post, telefon, elukoht või rahvus. Nii saame koondada kõige täpsemad ja usaldusväärsemad andmed, mille pealt saab teha riigis olulisi otsuseid ning vajadusel elanikke kiirelt infomeerida.

 

Rahvaloenduse kohta saab täpsemalt lugeda statistikaameti veebilehelt.

Sarnased artiklid