Autostumise kasvu ja teedevõrgu tihenemise taustal on oluline arvestada metsloomade ja -lindudega, kel tuleb uue olukorraga kohaneda.

Rajatava tee mõju loodusele on laiem kui esmapilgul tundub, ulatudes müra ja saaste näol mõlemalt poolt teed vähemalt kilomeetri kaugusele. Suurulukid hoiavad teest harilikult eemale, isegi nii paarisaja meetri jagu, kuid aktiivsematel liikumisperioodidel saavad instinktid neist võitu ja neid võib enam teedel näha.

Eraldi saab välja tuua ka noorloomade esmased toidu- ja elupaigaotsingud, mille käigus alles nad alles õpivad ümbrust tundma. Sõiduteele sattudes käituvad nad suhteliselt ettearvamatult ja ellujäämisel saavad nad loota ainult sõidukijuhtidele, kes märkavad neid ja lasevad üle tee.

Üha enam tuleb tee - ehitusel arvestada keskkonnasäästlikkusega ja leida viise, kuidas loomade liikumist teha sujuvamaks ja tekkivaid barjääre näiteks ökoduktide abil kõrvaldada.

Nii loomade kui ka inimeste ohutust silmas pidades võib nutikamatest ja kaasaegsematest lahendustest esile tuua veel 2020. aasta suvel avatud Kose - Võõbu neljarealisele teelõigule paigaldatud Eesti esimese nutika suurulukite tuvastussüsteemi. Viimane annab liiklejatele reaalajas märku, kui loomad teele lähenevad. Kuigi lahendus toetab oma olemuselt samuti nullvisiooni ehk liikluses hukkunute arvu vähendamist nullini, ei suuda ka see paraku õnnetusi täielikult ära hoida.

Võibolla ei ole juhid süsteemiga veel jõudnud harjuda. Sel põhjusel tasub teada, et kui elektroonilised hoiatusmärgid sel teelõigul vilkuma hakkavad tähendab see, et maanteele läheneb uluk. Autojuhil tuleb märkide vilkudes teravdada tähelepanu ja alandada sõiduki kiirust. Looma märgates tuleb sisse lülitada auto ohutuled ja peatuda, kui selleks tekib vajadus. Ülekäigukohtades tasub olla ka muul ajal tähelepanelik ning kinni pidada kehtestatud piirkiirusest.

Märkimist väärib samuti Eesti Jahimeeste Seltsi algatatud piirdepostidele paigaldatud valgusreflektorite projekt, mis aitab pimedal ajal autotuledest tekkiva valgusmüüri abil metslooma peatada ja teest eemal hoida.

Millal loomad enam teele satuvad?

Suur ja väiksemaid loomi võib nii päevasel kui ka öisel ajal teed ületamas näha aastaringselt, kuid igal liigil on oma ajaperioodid, mil nad on tavapärasest liikuvamad. 
Teame, et kevadel räägitakse konnarännetest, sest soojemate ilmade saabudes pöörduvad nad talvitumispaikadest tagasi oma sigimisveekogudesse, milleks reeglina on nende endi sünnipaik. Juhul kui nende teekonda lõikab maantee, peaksid sellel sõitvad autojuhid olema väga tähelepanelikud ja võtma eriti öisel ajal kiirust maha või isegi vältima sõite sel perioodil.

Kevadel võib kohata ka karu, kes ärkab aprillis talveunest ja asub nii toitu kui ka kaaslast otsima. Enamik õnnetusi karudega juhtubki aprillist juunini.
Suurkiskjad võivad oma suure eluterritooriumi tõttu teedele sattuda aastaringselt, kuid näiteks ligi pool huntidega seotud liiklusõnnetustest juhtub augustis ja septembris, mil pesakonnad alustavad toiduotsinguid. Samuti on ohtlikum aeg veebruaris, mil huntidel on jooksuaeg.

Kevadsuvel võib teedel kohata ka noori metskitsi ja eelmise aasta põdravasikaid, kes alles maailma avastavad. Sõraliste aktiivsus suureneb nende jooksuajal, mis metskitsedel on juulis ja augustis, põtradel ja punahirvedel septembris - oktoobris ning metssigadel aasta lõpus. Sõralisi võib kohata pigem pehme ja udusema ilma korral, kuna selgema ilma korral hoiduvad nad varju ja neid võib enam kohata ringi liikumas pimedal ajal.

Siilid satuvad teedele kesksuvel, mil neid meelitavad ligi liikluses hukkuvad arvukad putukad. Hukkunud siilid meelitavad kohale rebaseid, kährikuid ja teisi väikekiskjaid, keda võib samuti teedel kohata kõige enam juulis ja augustis.

Kella nihutamine

Lisaks ilmastikule mõjutab loomade liikumist valgusperiood. Liigutakse sageli hämariku ajal hommikul ja õhtul. Kellaaja nihutamine suurendab paraku loomadega seotud liiklusõnnetuste arvu ja on sel põhjusel riskiteguriks, kuna inimeste liikumise tipptunnid kattuvad enam loomade omaga.

Inimesed kujundavad elukeskkonda enda vajaduste järgi, kuid peavad sealjuures arvestama teiste elusolenditega. Autojuhina tuleb meil arvestada alati teiste liiklejatega, sealhulgas liiklusreegleid mitte tundvate loomade ja lindudega, kes liiguvad oma eluterritooriumil ja võivad neid läbivatele teele sattuda. Laseme nad üle tee!

Abiks autojuhile
•    Anna loomale või linnule alati teed.
•    Kui on juhtunud õnnetus, siis peatu, lülita sisse ohu- tuled ning pane sõidukist väljudes selga ohutusvest.
•    Kui on inimkannatanuid, helista hädaabinumbril 112.
•    Hukkunud või viga saanud loomast teata tasuta riigi infotelefonile 1247.
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta