Euroopa Komisjon loob liikmesriikidele metoodika ühekordsete plastpakendite tarbimise vähendamise arvutamiseks. Eesti toetab direktiivi eesmärke, aga pole välja pakutud lahendusega nõus, kuna see ei võimalda riikidevahelist võrdlust ja suurendab ebavajalikku aruandluskohustust ettevõtetele.

Euroopa Komisjon küsib liikmesriikidelt arvamust eelnõule, millega kehtestatakse EL-is ühtne metoodika ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimise arvutamiseks, kontrollimiseks ja aruandluseks.

Kavandatava muudatusega peavad liikmesriigid esitama komisjonile igal aastal andmeid, kui palju on turule lastud ühekordselt kasutatavaid plastist toidupakendeid ja joogitopse. Iga riik saab ise valida, kas esitab andmed kaalu- või ühikupõhiselt. Samuti tuleb eraldi arvestust pidada nii osaliselt kui ka täielikult plastist valmistatud toodete kohta.

See muudatus on osa ühekordse plasti direktiivist, millega peavad liikmesriigid saavutama toidupakendite ja joogitopside tarbimise olulise vähendamise aastaks 2026. Andmeid tuleb esitada, et Euroopa Komisjon saaks võrrelda riikide pingutusi ning hinnata edukust meetmete rakendamisel. Eesti toetab ühekordse plasti direktiivi ja selle eesmärke, kuid mitte nimetatud rakendusakti.

Keskkonnaminister Erki Savisaar ütles, et välja pakutud metoodika ei võimalda riikide vahel eesmärkide saavutamist õiglaselt võrrelda. „Kui üks riik esitab andmeid kaalu- ja teine ühikupõhiselt, siis ei pruugi võrdlus näidata tegelikku olukorda ühekorraplastist toidu- ja joogipakendite kasutuse vähendamisel. Sarnane segadus on esinenud üldise pakendiaruandlusega ning me ei soovi selle kordumist,“ ütles Savisaar.

Seega, kui turule lastud pakendite arv ei lange, siis pole võimalik saavutada tegelikku eesmärki ehk vähendada ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside tarbimist. Seetõttu peaks Eesti hinnangul olema kõikides liikmesriikides ühtne ühikupõhine arvestus.

Juunis saatis Keskkonnaministeerium eri osapooltele arvamuse avaldamiseks jäätme-, pakendi- ja tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, et võtta Eesti õigusesse üle ühekordse plasti direktiivi nõuded. Ka selles eelnõus lähtuti eelnimetatud põhjustel just ühikupõhisest lähenemisest.

Lisaks ei pea Eesti mõistlikuks kohustuslikus korras eristada osaliselt plastist ja täielikult plastist tooteid. Tarbimise vähendamise eesmärk rakendub plasti sisaldusest sõltumata mõlemale kategooriale. „Kui pakend on vaid osaliselt plastist valmistatud, loetakse seda ikka plasttooteks. Seega on selline eristamine ebavajalik ning seab pakendiettevõtetele täiendava aruandluse koormuse,“ selgitas minister. Eesti on juba varem teinud komisjonile ettepaneku, et osalise ja täielikult plastist toodete eristamine oleks vabatahtlik. 
 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta