Laupäeval, 22. jaanuaril lõppes rahvaloenduse e-küsitluse etapp, mille käigus loendati esialgsete andmete põhjal kokku 568 891 inimest ehk 43% Eesti elanikest.

Tänavune rahvaloendus toimub valdavalt registrite põhjal, kuid sellele lisaks andsid ligi pooled Eesti inimesed veel vabatahtlikult oma sisendi e-ankeedi täitmise näol.

„Suur tänu kõigile, kes leidsid hetke, et veebis rahvaloenduse lühike e-ankeet täita. Vastamine ei olnud kõigile kohustuslik ja seda enam teeb rõõmu, et inimesed niivõrd keerulisel ajal palvele reageerisid ning sellega rahvaloenduse õnnestumisse olulise panuse andsid,“ ütles statistikaameti peadirektor Urmet Lee.

Kõige enam panustasid inimesed Tartu linnas ja Harjumaal, kus e-ankeedi täitis 49% vähemalt 15-aastastest elanikest. Samuti näitavad esialgsed andmed, et aktiivsed vastajad olid 40–65-aastased naised, passiivsemad aga noored mehed.

Statistikaameti peadirektor rõhutas, et olenemata e-ankeedi täitmisest saavad loendatud siiski kõik Eesti inimesed. „Need, kes ei jõudnud või ei saanud küsimustikule vastata, ei pea muretsema, sest registriandmete alusel loendame üle kõik Eesti elanikud. Teatavasti eelnes e-küsimustiku täitmisele registrite korrastamise üleskutse. Lisaks on kümme aastat tehtud pidevat tööd registrite parendamise nimel ja seega on tänaseks meie registrid piisavalt kvaliteetsed. Siit edasi on aga paras aeg arutlema hakkama, kuidas edaspidi rahvaloendust läbi viia, ükskõik millisel soovitud ajahetkel ja piltlikult öeldes ühe nupuvajutusega,“ rääkis Lee.

Lühikene e-ankeet, mis tänavusel rahvaloendusel täita tuli, annab teadlastele ja otsustajatele väärtusliku lisainfot inimeste keelte- ja murreteoskuse, tervise ning usuliste tõekspidamiste kohta. Küsimustiku täitmine oli vabatahtlik, välja arvatud juhuvalimile, kuhu kuulub üle 61 000 inimese üle Eesti kõikidest omavalitsustest.

Rahvaloendus jätkub väiksemas mahus 1.–28. veebruarini. Kõigi nendega, kes kuuluvad kohustuslikku juhuvalimisse, aga mingil põhjusel veebis ei vastanud, võtavad veebruaris ühendust küsitlejad. „Esmalt võtame inimestega ühendust telefoni teel, kodukülastused on Covidi-aega arvestades viimane võimalus ning ka need toimuvad ainult eelneval kokkuleppel,“ lisas Lee.

Rahvaloendus on ainus uuring, mis annab pildi Eesti rahvastikust ja elust ühel ajahetkel. Seekordsel rahvaloendusel kasutatakse kombineeritud meetodit: valdavalt kogub statistikaamet vajaliku info ligi 30 riiklikust andmekogust, lisaküsitlusega palutakse inimestelt infot vaid registrites puuduvate enesehinnanguliste tunnuste kohta. Rahvaloenduse tulemusi hakatakse järk-järgult avaldama alates juunist 2022 kuni aasta lõpuni.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta