Autot renditakse enamasti välismaal ja see on muutunud tavaliseks osaks puhkusereisist. Paraku nähtub tarbijakaebustest, et tarbijad kannavad sageli rahalist kahju ja kogevad probleeme, mida oleks saanud teadliku tegutsemise korral vältida. TTJA tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja Kristina Tammaru annab ülevaate viimasel ajal tarbijate kaebustest silma jäänud probleemidest.

Rendiauto kindlustus põhjustab möödarääkimisi

Kindlustus tuleks sõlmida vaid ühel korral ning otse autot väljarentiva ettevõttega. Rendiauto broneerimisel vahendusportaalis ei tasu kindlustust vormistada, vaid sõlmida kindlustusleping rendifirmaga alles autot kätte saades. Tarbijakaebustest jääb silma, et kuigi kindlustus on internetis autot broneerides valitud ning kajastub broneeringu lõpphinnas, tuleb tarbijal auto kättesaamisel  sõlmida täiendav kindlustus, mis toob kaasa topelt kulu. Selle põhjuseks on asjaolu, et rendiettevõte ei aktsepteeri vahendaja kindlustust või peab seda liiga nõrgaks.

Kindlustust sõlmides tuleb tähelepanu pöörata sellele, mida see täpselt sisaldab. Kindlustuslepingutes on kasutusel palju erinevaid võõrkeelseid termineid nagu näiteks WDW (katab sõiduki akende purunemise või mõranemisega seotud kahjud, PAI (rentija ja kaasreisija kindlustus), TPL (kolmandale osapoolele tekitatud kahjude kindlustus) jne. Taolised lühendid tähendavad konkreetset kindlustuskaitset, mis tuleks endale selgeks teha ning vajadusel küsida selgitusi. Lepingu sisusse  süvenemata võib juhtuda, et soetate kindlustuskaitse või lisatagatise, mis on tarbetu, ebamõistlik või liiga kallis.

Samuti võib kindlustuslepingusse süvenemata jätmine põhjustada selle, et teil puudub vajalik kindlustuskaitse, näiteks Collision Damage Waiver (CDW), mis on avariikindlustus ja katab auto kerele tekitatud kahjustuste remondikulud. Samas kaasneb sellise kindlustusega reeglina omavastutus, mis broneeritakse tarbija krediitkaardilt auto väljastamisel ja vabastatakse, kui sõiduk on tagastatud ning sellele ei ole kahjustusi tekitatud. CDW-kindlustusega ei ole aga sõiduki aknad, rattad, interjöör kaetud.  Seega tuleb alati üle küsida, mida kindlustus katab ja kuidas ning millal rakendub omavastutus.

Rendiautole järele minnes ei tasu hilineda        

Rendiauto broneerimisel tuleb enamasti kokku leppida konkreetne kuupäev ja kellaaeg, millal autole järele lähete. Aega tuleb arvestada korraliku varuga, sest reisides on ootamatud hilinemised ja viivitused tavalised. Kokkulepitud ajast hilisem saabumine on käsitletav aga kui „no-show“ ehk mitteilmumine. Sellisel juhul võib teile broneeritud auto olla loovutatud juba teistele ning samas  hinnaklassis uut autot pakkuda ei ole. On olnud ka juhtumeid, kus tarbija hilisem saabumine rendifirmasse põhjustas rahalist kahju, sest rendifirma keeldus tarbijale ettemaksu tagastamast, kuigi oli auto juba uutele soovijatele välja rentinud.

Rendiauto kättesaamisel ja loovutamisel tuleks sellest pilte teha          

Meelde tuletamist väärib soovitus pildistada rendiautol üles kõik kriimud, värvikahjustused või muud silmatorkavad vead nii enne auto enda valdusse võtmist kui ka tagastamisel ja seda nii seest kui väljast.  Selline soovitus on olnud abiks väga paljude vaidluste hilisemal lahendamisel. Mõistlik on auto üle vaadata koos rendifirma esindajaga ning paluda teenindajal teie nähes kõik avastused paberil fikseerida. Selline dokument peaks sisaldama kuupäeva, kellaaega ja allkirja.

Rahvusvaheline krediitkaart alati kaasa

Enamik autorendifirmasid nõuab, et maksaksite krediitkaardiga, et nad saaksid kaardilt deposiitsumma broneerida. Seetõttu peaksite auto rentimisel alati kaasa võtma rahvusvahelise krediitkaardi, nt MasterCard või VISA. Kui auto broneerimisel aktsepteeris vahendusplatvorm või autorendifirma broneerimissüsteem ka deebetkaarti, ei ole see masina kättesaamisel piisav. Paljudele tarbijatele on jäänud krediitkaardi puudumise tõttu sõiduk väljastamata.

Enamikes rendilepingutes on nõue, et rendiauto vastuvõtmisel peab kasutama sama krediitkaarti, mida kasutasite veebis broneerimisel. Kui te seda teha ei saa ja kaasas on mõni muu krediitkaart, võib rendifirma keelduda auto väljastamisest.

Tarbijakaebustest on jäänud silma veel sellised probleemid:

• Auto juht peab olema kohal. Paljudel juhtudel on nõue, et rendilepingus olev isik on juures autovõtme üleandmisel ja tagastamisel. Mõnel juhul saab autorendi eest maksta vaid auto juht.
• Õnnetuste ja mootoriprobleemide korral peaksite tegutsema rendifirma poolt antud juhiste kohaselt. Kui te juhiseid ei järgi või ei ole nendest teadlikud, võite riskida hooldus-, remondi-, transpordi- jms arvega. Näiteks tuleb enamikel juhtudel liiklusõnnetuse korral vormistada politseiraport.
• Pärast rendiauto tagastamist hoidke lähikuudel oma pangakontol silm peal. Kui autorendifirma arvab maha summa, millega te ei nõustu, tegutsege kohe, pöördudes autorendifirma poole kirjalikult ja konsulteerides oma pangaga, millised võimalused on liigselt võetud summa vaidlustamiseks ja tagasi saamiseks.
• Pankadel on tavaliselt lühikesed tähtajad tagasinõude menetluse (chargeback) algatamiseks, seega on oluline, et te ei jääks passiivseks, kui teie kontolt arvatakse maha summad, millega te ei nõustu.
• Kui rikute rendiauto juhina liiklusseadust või muid õigusakte, võite riskida trahvi saamisega ka mitu aastat hiljem. Selle põhjuseks on asjaolu, et trahvide, lõivude ja tasude aegumistähtajad võivad ELi riikides olla erinevad.
• Mitte kõik autojuhid ei vasta rendifirma poolt juhile kehtestatud nõuetele. Osad rendifirmad ei rendi autosid alla 25-aastastele isikutele, nõutakse vähemalt 2-aastast sõidustaaži või ei aktsepteerita piiratud juhtimisõigusega lube.
• Kui olete rentinud auto rendifirmalt teises ELi riigis, Islandil, Norras või Ühendkuningriigis ja te ei leia tekkinud vaidlusele lahendust, saate nõu küsida ja kaebuse esitada EL tarbija nõustamiskeskusele, mis on TTJA piiriüleseid kaebusi lahendav üksus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta