Kirjutasin loodusturismi erialal magistritöö teemal “Loodus on hirmutav ja ebamugav: Y-generatsiooni kogetud emotsioonid looduses“. Looduses viibimine ei pruugi olla alati meeldiv kogemus ning negatiivsed emotsioonid viivad inimese välja mugavustsoonist.

Põhjuseid võib olla erinevaid: halvad ilmastikuolud, pimedus, turvatunde puudumine, eksimise oht ja muud faktorid. Looduse positiivse ning taastava mõju kohta on tehtud mitmeid uuringuid ja ülevaateid, kuid väga vähe inimestes vastupidiseid tundeid tekitavate reaktsioonide kohta.

Teema valikul sai määravaks selle valdkonna vähene uuritus ning soov teada saada kas ja miks inimesed loodust pelgavad ning millistes looduskeskkondades soovitakse kõige vähem olla. Lisaks oli eesmärk välja selgitada, mis põhjustab looduses viibijale negatiivseid emotsioone ning kuidas see mõjutab tema edasisi valikuid.

Uurimuses käsitleti ka küsimust, kas meeste ja naiste ning erinevate vanusegruppide vahel on olulisi erinevusi, et teada saada, kas nendele sihtrühmadele tuleks läheneda erineval viisil. Y-generatsiooniks peetakse aastail 1982 – 2002 sündinuid ning vaatlesin tulemusi kahes eri grupis: 12 – 18-aastased ja 19 – 33-aastased.

Kõige huvitavam oli erialaste artiklite lugemine eri riikide teadlaste poolt ning loomulikult uuringus osalenud (paarsada inimest) noorte vastuste lugemine ja analüüsimine.

Y-generatsioon on põlvkond, kes on esimestena sündinud infoajastusse ning loodusesse minek võib neile olla mugavustsoonist väljumine. Tulemuste analüüsimisel selgus, et Y-generatsioon soovib vaba aega veeta looduses, kuid seda ülekaalukalt koos kaaslas(t)ega. 12 – 18-aastased eelistavad pigem linnakeskkonda ning põhjuseks võib olla see, et neil ei ole looduses kontrolli ümbritseva üle.

Teisalt võib järeldada, et looduses puudub teistega sotsialiseerumise võimalus viisil, nagu seda on linnakeskkonnas, mis on Y-generatsiooni puhul üks olulisi faktoreid. Tulemustest selgus, et kartused looduse suhtes ei ole kadunud ning kõige rohkem negatiivseid emotsioone (hirm/kartus, vastikus ja ebamugavustunne) tekitavad olukorrad, kui ollakse eksinud (või on võimalus eksimiseks), kohatakse putukaid ning usse ja madusid, ning neid olukordi ka võimaluse korral välditakse.

Samas selgus, et eelnevad negatiivsed kogemused ei ole looduse vältimise põhjuseks. Vältimise peamiseks emotsiooniks on ebamugavustunne ja vastikus. Lisaks kinnitati hüpotees, et nüüdisaegsete mugavuste (pesemisvõimaluse, tualeti, levi, interneti) puudumine tekitab Y-generatsiooni põlvkonnal negatiivseid emotsioone, leidis tõestust noorema vanusegrupi ehk laste seas 12 – 18 aastased.

Lisandväärtusena ilmnesid siinses uuringus teiste inimestega seotud faktorid, mis tekitavad negatiivseid emotsioone, nagu prügi looduses, vandaalitsemised puhkealadel, lahtised koerad ja nende järelt mittekoristamine. Seega tuleks jätkuvalt pöörata tähelepanu puhkealade korrashoidmisele ning inimeste teavitamisele ümbritseva suhtes.

Kuna eksimise oht on kõige suurem ja tekitab enim negatiivseid emotsioone ja looduse vältimist, siis tuleks mõelda erinevate kaardilahenduste peale. Oluline on hoolt kanda selle eest, et rajatud teed, viidad ja puhkeala inventar oleks olemas ning heas korras.

Uus põlvkond toob kaasa omad eelistused ja tarbimiskultuuri, seega peaksime suunama tähelepanu noortele, sest nemad on meie looduse ja loodusturismi järgmised tarbijad. Noortele õppekavasid ja ekskursioone koostades tuleks arvestada kõigi eelistustega ning tõsta esile looduse hüvesid ja kasulikkust ning teha seal viibimine mugavaks ja huvitavaks.

Kõik ei pea olema nii nagu vanasti ja uute harjumustega tuleb kaasas käia, kuid peaksime suutma ennetada arvamust, mida väljendas üks Y-generatsiooni esindaja: „Vabatahtlikult ma metsa ei läheks.“. Loodusel on väga palju positiivseid mõjusid ning soovime, et noored seda näeksid. Edaspidi sooviksin kindlasti uurida mil määral mõjutab meedia ja tehnoloogia loodusesse suhestumist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta