Tallinna, Euroopa rohelise pealinna 2023 algatusel on Tallinna Strateegiakeskus koos Civittaga välja töötatud restoranitoitude keskkonnakriteeriumid, millega jagati Tallinn Restorani Nädalal keskkonnasõbralikele toitudele esmakordselt rohetähiseid.

Eesmärk on pöörata järjest rohkem tähelepanu keskkonda säästvate otsuste olulisusele toidukultuuris. Tallinn jätkab ka rohelise pealinna aastal restoranide innustamist kriteeriumite kasutusele võtmisel ja loodab, et inimesed hakkavad üha rohkem väärtustama neile pakutavat keskkonnasõbralikku toitu.

Tallinna paljude restoranide tase ja kvaliteet on võrdne maailma trendikate metropolide tasemega (New York, London, Pariis) ning me võime selle üle uhked olla.

18. Tallinna Restoranide Nädala raames said restoranid esimest korda esitada oma à la carte menüüsse roa, mis vastab mõnele loodud kriteeriumile ja märgistada see vastava rohetähisega.
64-st Tallinna restoranist, kes oma menüü on restoranide nädalale esitanud, pakuvad 13 restorani rohetähisega tunnustatud toite: Lee, Fotografiska, ÜLO, Oasis Restaurant, Rudolf, Salt, Horisont Restoran & Baar, City Grill House, Lendav Maaler, Ocean 11, Orangerie, Smak ja La Cucina. Keskkonnasõbralike restoranitoitude kriteeriumid leiab siit samast galeriist!

Tallinna 13 restorani rohelised valikud Tallinna Restorani Nädalal leiab www.tallinnrestaurantweek.ee/et/green-choices ja Tallinn – Euroopa roheline pealinn 2023 Facebooki lehelt www.facebook.com/greentallinn23.

Mis on keskkonnasõbralik toit?

Vastavalt Tallinna algatusel loodud keskkonnakriteeriumitele anti rohetähis restoranitoitudele, mis vastasid vähemalt ühele kriteeriumile: vegantoit, mahetoit, rohumaa- või metsloomaliha, jätkusuutlik kala. Oktoobris hindas ekspert hindamisele esitatud toitude vastavust kriteeriumitele ja jagas välja Tallinna restoranide toitudele esimesed rohetähised.

Kriteeriumitest lähemalt – mis need sisuliselt tähendavad? Vegantoit ei sisalda ühtegi loomset koostisosa, s.o liha-, muna- ja piimatooteid ega ka muid loomseid saadusi nagu želatiin ja mesi.
Taimne toit on keskkonnasõbralik, sest selle kasvatamiseks on vaja olulisemalt vähem põllumaad, võrreldes loomse toiduga. Ja sellest tulenevalt on taimse toidu negatiivne mõju elurikkusele enamasti oluliselt väiksem kui loomse toidu puhul – taimse toidu kliimamõju ja ka muud keskkonnamõjud toodanguühiku kohta on tavaliselt väiksemad.

Mahe- ehk mahepõllumajanduslik ehk ökoloogiline toit tähendab tooteid ja saadusi, mis on toodetud ning ettevalmistatud mahepõllumajanduse nõuete kohaselt.  Mahetoodangu energiakulu toodanguühiku kohta on keskmiselt 21% väiksem võrreldes tavatoiduga. Toitainete koormus keskkonnale on väiksem, sest mahepõllumajanduses kasutatavate väetiste kogused on väiksemad, orgaanilised väetised lagunevad aeglaselt.

Rohumaa lamba- ja veiseliha on keskkonnasõbralik, sest loomi karjatatakse enamasti püsirohumaadel ja selline majandamisviis hoiab nende rohumaade elurikkust. Lisaks: rohumaad seovad arvestatavas mahus süsinikku õhust mulda ja see võib veise- ja lambaliha süsiniku jalajälje viia nulli või isegi negatiivseks (st sidumine on suurem kui kasvuhoonegaaside heide).

Metsloomaliha on keskkonnasõbralikum variant, sest loom kasvab vaid looduslikke ressursse kasutades ehk kasvatamiseks ei toodeta spetsiaalselt söötasid.

Looduslikku päritolu on kalaliigid, mis on püütud kohalikest veekogudest – räim, kilu või tuulehaug Läänemerest või Eesti siseveekogudest püütud kalad (v.a angerjas). Looduslikku päritolu kala on keskkonnasõbralikum alternatiiv, sest kala kasvab vaid looduslikke ressursse kasutades ehk kasvatamiseks ei toodeta spetsiaalselt söötasid.

Miks on oluline keskkonnasõbralikumat toitu süüa?

Rohetähise jagamise eeskujuks on Euroopa roheline kokkulepe ja selle „Talust taldrikule“ strateegia, mille eesmärk on õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamine. See tähendab taimekaitsevahendite, väetiste ja antibiootikumide kasutamise vähendamist, mahemaa pindala suurenemist, loomade heaolu parandamist, toidu kestlikumat tarbimist, raiskamise ja toidupettuste vähendamist.

Toidutootmine on inimeste jaoks üks eluliselt kõige olulisemaid valdkondi. Samal ajal on sel oluline mõju keskkonnale. Globaalne toidu tootmine põhjustab erinevate uuringute kohaselt umbes 25-35% kogu maailma kasvuhoonegaaside emissioonidest, mõjutab negatiivselt elurikkust ning põhjustab mitmeid teisi keskkonnamõjusid.

Valdav osa mõjudest on seotud just toidu esmatootmise etapiga, mistõttu muutub järjest olulisemaks jälgida toidu päritolu ja tootmist. Samuti on üha tähtsamal kohal toiduturvalisus, lühikesed tarneahelad, kohaliku tooraine väärtustamine ja kohaliku tootja toetamine – eriti praegusel kriiside ajastul.

Toidu jätkusuutlikkuse teemal on maailmas väga erinevat tüüpi initsiatiive ja lahendusi ning nende arv järjest kasvab. Ka Eesti kaupluste ja restoranide seas on häid näiteid toidu jätkusuutlikkusega seotud tegevustest, mille hulka kuuluvad toidujäätmete vähendamine ja kohaliku toidu ja mahetoidu pakkumine, liigse pakendikasutuse vältimine jne.

Rohepöörde toetamine üldisemalt ja keskkonnahoidlikkus on seatud strateegiliseks eesmärgiks ka Tallinn 2035 Arengustrateegias ja Tallinna kliimakavas ning saab lisatõuke ka Euroopa rohelise pealinna tiitlist, mis on Tallinnale omistatud 2023. aastaks. Nii on restoranide keskkonnakriteeriumite, aga ka näiteks keskkonnasõbralike ürituste juhendi välja töötamine, olgugi, et näiliselt väikesed teod, oleksid sammud laiemalt jätkusuutliku mõttemaailma ja keskkonnasõbralikuma tuleviku poole.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta