22-24. mail toimub Mõisamaa Ökokeskuses „Väike Jalajälg“ kogukonnas Märjamaa vallas unikaalne kogukondliku otsustusprotsessi ja terve juhtimisprintsiibi „sotsiokraatia“ kursus, mis sobib hästi ettevõtjatele ja mittetulundusühingute juhtidele. Kursusest annab võimaluse vaadata uutoodi üle oma organisatsiooni struktuur ning otsustusprotsess.

Ilmselt tuleb igale juhile tuttav ette olukord, kus koosolekul välja pakutud hea idee või lahendus hetkega nullitakse, öeldes, et see pole piisavalt hea. Tihtipeale ei pakuta välja aga ka paremat lahendust ega võeta parema lahenduse väljatöötamise eest vastutust. Sotsiokraatia ongi sellele hea vastumürk.

Algselt on sotsiokraatia 1970ndatel Hollandis, Gerard Endenburgi poolt ettevõtetele välja töötatud otsustus- ja juhtimismeetod, mis aitab töökollektiivil võtta otsuseid efektiivsemalt vastu, juhtida paremini oma töökorraldust ning anda kõigile organisatsioonis osalejatele võimaluse läbi teineteise tagasisidestamise osaleda juhtimises.

Selle tehnika rakendamine organisatsioonis annab kõigile osalejatele võimaluse juhtimises osaleda, kuid mõne otsuse vaidlustamise puhul tuleb aga ise veelgi parem lahendus välja pakkuda. Selle juhtimispritsiibi eeldus ongi, et kõigil organisatsioonis töötavatel või osalevatel inimestel on midagi panustada, et kogu süsteem toimiks paremini aga kui tahta kellegi otsust vaidlustada, tuleb võtta ka vastutus panustada parema lahenduse väljatöötamisse ning otsuse eitamise puhul tuleb seda ka põhjalikult argumenteerida.

Samuti on positiivne, et sotsiokraatias peetakse loomulikuks kõigi murede ja kitsaskohtade väljatoomist, kuna nende arvestamine viibki tihtipeale veelgi parema lahenduseni, kuna sellesse panustavad kõik huvilised. Teisalt: nagu varemgi öeldud on murede väljendajatel siis ka kohustus ise midagi ette võtta.

Tänapäeva läänemaailmas kasutatakse sotsiokraatiat mitmetes ettevõtetes ja mittetulundusühingutes. Meie organisatsioonini jõudis info sellest tehnikast läbi Euroopa Ökokülade võrgustiku (GEN Europe – Global Ecovillage Network Europe).

Tänu Euroopa Liidu programmile Erasmus+ saime toetuse koolitaja reisikulude katteks ning nii tulevadki 22.-34. mail meile koolitajateks Carien Huijzer ja Fredjan Twight Hollandist. Kursus võib olla inspireeriv ettevõtjatele, MTÜ-de juhtidele, külaseltside ja kogukondade juhtidele ning miks mitte ka omavalitsuse töötajatele. Kutsume teid meiega koos välja mõtlema, kuidas luua paremini toimivaid organisatsioone ning võtta otsuseid organisatsioonis efektiivsemalt vastu!

Loe lähemalt sotsiokraatia kohta siit.

Kes on kursuse juhendajad?

Kursust tulevad juhendama Carien Huijzer ja Fredjan Twigt Hollandist, kel on mõlemal laialdane kogemus sotsiokraatia õpetamisel ja gruppide juhendamisel. Fredjan on pärit ka ökokülast "Ecodorp Bergen", kus on sotsiokraatiat juba 4 aastat otsustustehnikana praktiseeritud.

Kursuse hind:

3-päevane kursus koos ööbimise ja söögiga maksab 85 eurot. Kursus ilma ööbimiseta ja toitlustuseta maksab: 45 eurot (lõunasöögi ja õhtusöögi saab ka juurde osta, 4 eurot kord).

Registreerumine
Liina Järviste, kursuse korraldaja, liina.jarviste@gmail.com

Kursusejuhendajate sõite rahastab Euroopa Liidu Erasmus+ õpirännete programm
Kursus toimub MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduse ja MTÜ Väike Jalajälg koostöös.

Intervjuu kursuse läbiviijate Carien Huijzeri ja Fredjan Twightiga Hollandist

Kursuse juhendaja Carien Huijzer kirjeldab sotsiokraatia meetodit järgnevalt:

Sotsiokraatia on juhtimisstruktuur, mis põhineb nõusolekuprintsiibil (ingl. k consent), iseorganiseerumise põhimõtetel ja tagasiside tsüklitel. See on võrdsel tasemel olevate inimeste juhtimine, protsess, mille eesmärk on harmooniliste organisatsioonide loomine,. Seal on olulised võrdväärsus, efektiivsus, paindlikkus ja läbipaistvus. Põhiline väärtus on see, et kõigi inidiviidide mured on teadvustatud ja kasutatakse kollektiivset tarkust (teadmist, et kõik inimesed on terviku osad ning kõigil on midagi terviku hüvanguks panustada. K.A).

Mis on teie enda suhe sotsiokraatiaga? Kuidas te sellest teada saite?

Carien: 17 aastat tagasi korraldasin ma vanemate osalemist koolis. Ma lõin 3 gruppi, kus olid õpetajad ja vanemad koos. Otsisin alt-üles meetodeid, et oma idesse panustada ning leidsin artikli sotsiokraatiast ning nõusoleku otsustusprotsessist. Minu jaoks oli see puuduv lüli, hakkasin seda uurima ning olen seda rakendanud sellest ajast alates mitmetes olukordades.

Fredjan: sain sotsiokraatiast teada 4 aastat tagasi, kui alustasime ökokülaga (Ecodorp Bergen Hollandis). Alustasin selle õppimist ning lõpetasin nüüd sertifitseeritud koolitaja ning rakendajana. Meie ökokülal läheb hästi: ostsime maa ning kasutame sotsiokraatiat oma organisatsiooni baasmudelina.

Mida kursuselt oodata? Mida inimene oskab pärast kursust?

Kursusel õpitakse ära selle meetodi põhiprintsiibid ning kuidas neid kasutada. Me kogeme ja praktiseerime oma arusaamisi, simuleerides kogukondlike/organisatsiooni situatsioone. Seda kogemust on osaline pärast võimeline kasutama oma keskkonnas ja lahendama hulka raskusi, mis võivad ette tulla uue loova juhtimismeetodi tõttu.

Kuidas olete sotsiokraatiat kasutanud praktikas? Palun lisage mõni näide…

Carien: ma kasutasin seda oma perekonnas, kooli loomisel ja laste koolivälise huvihariduse projektis. Kasutasin seda samuti erialaliidus ning ühes organisatsioonis. Olen andnud mitmeid sotsiokraatiateemalisi loenguid ning koolitusi erinevates kohtades, muuhulgas ka ühes omavalitsuses.

Fredjan: kasutame seda tehnikat oma ökokülas ning annan erinevaid sotsiokraatia töötubasid teiste riikide ökokogukondades.

Mis on konsensuse (consensus) ja nõusolekuprintsiibi (consent) erinevus?

Nõusoleku printsiip tähendab, et otsus on vastu võetud ainult siis, kui mitte keegi ringis kohalolev inimene pole välja toonud ja põhjendanud üliolulist vastuargumenti sellele otsusele, mis tähendab, et kõik suudavad ja soovivad selle otsusega elada. Seega kõik hääled on kuulda võetud.

Vastuargumendid (või murede väljendamine) on tervitatud, kuna see võib aidata kaasa veelgi paremale otsusele. Nõusolekuprintsiip erineb konsensusest ja vetost. Konsensuse puhul on vajalik vastus “ma pole vastu”. Veto puhul pole argumendid tähtsad. Nõusolekuprintsiibi otsustusviisis peab alati oma seisukohta argumenteerima ning samuti viitama, kas vastuargumendid kaaluvad eelneva otsuse üle.

Küsis: Kadri Allikmäe, MTÜ Väike Jalajälg liige

Vastasid: Sotsiokraatia kursuse koolitajad Fredjan Twigt ja Carien Huijzer Hollandist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta