Eestlaste isikliku sõiduauto omamise usk on hakanud viimastel aastatel murenema ning üha enam vaadatakse alternatiivsete lahenduste suunas. Seda kinnitavad liikuvuseksperdid, MyBee Eesti juht Aleksis Anijärv ja Tuule turundusjuht Liisa-Maria Lillepea.

Kuigi vajadus isikliku sõiduauto järele võib oleneda elukohast ja -stiilist, on mitmed eksperdid ühel meelel – tulevik on liikumisviiside ristkasutuse päralt ning üha enam inimesi on jõudnud arusaamani, et isiklik või pere teine sõiduauto on täna pigem luksus.

Maanteeametis on arvel üle 816 000 sõiduki. See teeb ühe elaniku kohta 0,6 sõidukit ja näitab, et keskmises peres on vähemalt üks auto. Hiljuti Eesti turule sisenenud pikaajalise tellimusrendi MyBee juhi Aleksis Anijärve ja tõuksirendiga tegeleva Tuule turundusjuhi Liisa-Maria Lillepea sõnul on aga eestlaste isikliku sõiduauto omamise usk hakanud viimastel aastatel murenema ning üha enam vaadatakse alternatiivsete lahenduste suunas.

Liikuvuseksperdid toovad välja kolm peamist põhjust, miks tasub kaaluda isiklikust või pere teisest sõiduautost loobumist.

Auto kallis ostuhind

„Vähe on neid, kes saavad sõiduki kohe välja osta ning enamasti vajatakse lisafinantseerimist, olgu selleks laen või liising. Lisaks langeb uue auto hind kohe, kui sellega esindusest välja sõita, esimese aastaga 20% või rohkem, mispärast on autot hiljem müües kerge miinusesse jääda,“ ütles MyBee Eesti juht Aleksis Anijärv.

Anijärve sõnul on auto tõenäoliselt ka leibkonna üks suuremaid oste. „Uute sõidukite hinnad on elektrile ülemineku kohustuse ning majandusliku olukorra tõttu hüppeliselt kasvanud. Seetõttu tasuks hoolikalt kaaluda, kas sõidukit peab ilmtingimata omama. Kui isiklikust sõidukist ei ole võimalik täielikult loobuda, siis tasub mõelda, kas sõiduki kasutamiseks on teisi võimalusi. Näiteks rentida auto soovitud perioodiks,“ rääkis ta. MyBee juht tõi välja, et rendi korral ei kaasne auto kasutajale pikaajalisi finantskohustusi, mis praegusel ebakindlal ajal suurendab kindlustunnet. „Ootamatutes olukordades saab sõidukist minimaalsete kuludega loobuda,“ rääkis Anijärv.

„Enda jaoks tuleb väga hästi läbi mõelda, milleks ja kui palju on sõiduautot tarvis,“ rõhutas Tuule turundusjuht Liisa-Maria Lillepea. „Kui on ikka vaja lapsed maale vanaema juurde viia, siis kogu peret elektritõukeratta peale pakkida pole mõtet. Või kui tahta kummutit mööblipoest koju transportida, jääb ilmselt ratta pakikas kitsaks. Kas aga selliste mitteigapäevaste toimetuste jaoks on just isiklikku autot omada vaja, on ilmselt igaühe enda otsustada,“ leidis Lillepa.

Kui võrrelda kallima klassi tõuksi hinda keskklassi auto hinnaga ja lisada sellele omamisega kaasnevad jooksvad kulutused, on Lillepea sõnul tõuksile kuluv vaid köömes. „Pealegi ei peaks tõukeratast tingimata koju ostma, vaid kasutada saab renditavaid tõukse,“ lisas ta.

Kõiki jooksvaid kulutusi on keeruline ette planeerida

Nii Anijärve kui Lillepea sõnul ei saa autot omades mööda vaadata selle jooksvatest kuludest, mis aasta-aastalt muudkui kasvavad ning moodustavad märkimisväärse summa.

„Periooditi on vaja veel ka hooldusi ja ülevaatust, kindlustusi, rehve, nende vahetust ja hoiustamist. Lisaks igakuine kütusekulu, parkimine ja autopesu. Nimekiri ei ole kindlasti lõplik ja kuluallikaid on veelgi,“ rääkis Anijärv. Ta lisas, vastukaaluks isikliku sõiduauto omamisele, kaoks aga rendiauto korral vajadus ise tegeleda auto hoolduse ja remondiga. Samuti hooldustööde planeerimise, rehvivahetuse ja kindlustusega, ning mis peamine, kõik need kulud on rendiperioodiks fikseeritud.

Osasid kulusid saab Anijärve sõnul kindlasti planeerida, ent nii mõnigi võib tekkida ootamatult ja hetkedel, mil finantsiliselt selleks vabu vahendeid on raske leida. Olgu nendeks mõrad esiklaasis või kriimustused auto kerel.

Lillpea toob paralleeli elektrilise tõukerattaga, millega sõita on 100 korda energiasäästlikum kui bensiiniautoga ning 20 korda energiasäästlikum kui elektrilise autoga. „Renditõukerattaga maksab sõit ligikaudu 20 senti minutis, nii et kui sõita keskmiselt 20 km/h, saab viie kilomeetri piires hakkama vähem kui kolme euroga. Nii odavat taksot vast vaevalt leiab,“ lisas ta.

Linnade liikluskoormus on niigi liiga suur

„Tasub teha endale väga selgeks, kas auto omamisvajadus on piisav, et ummistada linnasõiduga nii liiklust kui parkimisega linnatänavad. Me kõik eelistame keskkonda, mis mõeldud inimestele, mitte sõiduautodele,“ pani Lillepea südamele.

Lillepea rõhutas, et Tallinn on autokeskne linn, mille tänavad on just autodele mõeldud parimiskohti täis. Ta lisas, et ühele auto parkimiskohale mahuks vabalt ära näiteks 18 tõukeratast.

„Kui autot on igapäevaselt vaja, tasub linnasõitude puhul kaaluda, kas sellega peab tingimata sõitma punktist A punkti B või saab liikluskoormust leevendada erinevaid liikumisi kombineerides. Näiteks sõita autoga rongipeatusesse ning sealt edasi rongiga kesklinna. Niiviisi hoiab ka kuludelt kokku,“ arvas Anijärv.

Lillepea sõnul, mida lühem on distants, seda väiksemat liikumisvahendit inimene tegelikult vajab. „Linnasisesed sõidud, eriti igapäevased tööle ja koju sõidud saab ära teha, kasutades alternatiivseid liikumisviise ning jättes auto vahemaadeks, mida muu transpordiga teha ei saa,“ ütles ta.

Mööda ei saa vaadata ka linnaõhu kvaliteedist. „Et autod paiskavad liikumise ajal õhku mürgiseid gaase, ei tule kellelegi üllatusena,“ märkis Tuule turundusjuht.

Kõik algab mõttemalli muutusest

Anijärve sõnul on inimeste eelistused juba muutumises ja uus põlvkond ei taha enam pikaajalisi kohustusi. „Seda näitlikustab MyBee hiljutine turu-uuring, mis kinnitab, et nii era- kui ärikliendid eelistavad suurema paindlikkuse ja mugavuse tõttu üha enam kasutuspõhiseid autojagamis- ja tellimisteenused,“ ütles ta. Lillepea lisas, et ainuüksi tõuksiga liiklejate arv on kasvamas ning olemasolev kasutajate hulk on märkimisväärne. 

„Oluline on mõista, et isiklik sõiduauto ei ole primaarne liikumisvahend ning võtmesõnaks moodsas ühiskonnas on liikuvuse ristkasutus. Olgu selleks kombinatsioon jala, tõuksi, jalgratta, ühistranspordi või rendiautoga liikumisest,“ leidis Anijärv. Samas on kindel ka Tuule turundusjuht Liisa-Maria Lillepea.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta