Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal tööjõus osalemise määr 73,3%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 5,6%. Tööga hõivatuid oli 677 400, see näitaja on viimaste aastate suurim.

Mullu vähenes teist aastat järjest töötute arv ning langes töötuse määr. Töötuid oli 2022. aastal 40 200 ehk 2900 inimese võrra vähem kui aasta varem. Töötuse määr alanes aastaga 6,2%-lt 5,6% peale.

Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul langes töötuse määr eelmisel aastal kõige enam Tartu- ja Pärnumaal. „See näitaja oli madalam ka Ida-Virumaal, samas kui Tallinnast väljapoole jäävas Harjumaa osas ning Lääne-Virumaal töötuse määr kerkis. Tallinnas püsisid nii töötute arv kui töötuse määr aasta varasemaga võrreldes samal tasemel,“ ütles Vassiljeva.

Mullu kasvas oluliselt tööga hõivatud inimeste arv. „Kui aasta varem hõivatute arv veel vähenes, siis 2022. aasta tõi tööl käijaid juurde. Seejuures lisandus hõivatute hulka rohkem naisi kui mehi,“ rääkis Vassiljeva.

Kui 2021. aastal oli Eestis hõivatuid kokku 650 500, nende seas 329 500 meest ja 321 000 naist, siis 2022. aastal suurenes hõivatute hulk 26 900 võrra 677 400 inimeseni (341 700 meest ja 335 700 naist), mis on viimaste aastate suurim näitaja. Ka tööhõive määr kerkis aasta varasemaga võrreldes samas suurusjärgus ehk 2,5 protsendipunkti: 66,7%-lt (2021. a) 69,2% peale (2022. a).

Analüütiku hinnangul on kasv tulnud eelkõige mitteaktiivsete inimeste arvelt. „Mitteaktiivseid oli 2022. aastal 260 800 ehk 21 500 võrra vähem kui aasta varem. Ilmselt on paljud neist vahepeal tööle läinud ja seega on tööjõus osalemise määr võrreldes 2021. aastaga kerkinud 2,2 protsendipunkti võrra, ulatudes mullu 73,3%-ni,“ sõnas Vassiljeva.

2022. aastal suurenes nii täis- kui osaajaga hõivatute arv, kuid osaajaga hõivatuid tuli juurde rohkem – nende arv ulatus 102 000 inimeseni, mis on 14 500 inimest rohkem kui aasta varem. Täisajaga hõivatute arv suurenes võrreldes 2021. aastaga 12 400 võrra, ulatudes 2022. aastal 575 200 inimeseni.

Möödunud aasta neljandas kvartalis oli tööjõus osalemise määr 73,5% ja tööhõive määr 69,6%. Töötuse määra viimase paari aasta madalaim näitaja 5,2% jäi aga 2021. a neljandasse kvartalisse ning 2022. aasta viimases kvartalis oli see pisut kõrgem – 5,4%.

Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

Hinnangud põhinevad Eesti tööjõu-uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Uuringu avaliku huvi peamine esindaja on sotsiaalministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib. Euroopa sotsiaalstatistika integreeritud raammääruse (IESS) nõuete tõttu on alates 2021. aastast Eesti tööjõu-uuringul uus metoodika.

Töötute statistikat avaldab ka töötukassa. Tööjõu-uuringu ja töötukassa näitajad erinevad mõnevõrra, sest töötukassa andmetes kajastuvad need inimesed, kes on end töötuna arvele võtnud. Tööjõu-uuringus lähevad aga arvesse ka need töötud, kes ei ole end töötukassas registreerinud. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta