Möödunud nädalal valis Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum endale uue juhatuse, mille suurimaks väljakutseks ja sihiks on koostöös riigiga aidata Eesti ettevõtjatel kohaneda uue Euroopa Liidu kestlikkuse aruandlusega.

“Me ei peaks vaatama kestlikkuse aruandlusele kui kohustuste ahelale. See on vajalik samm, et hoida looduskeskkonda nii Eestis kui mujal. Siiani on vastutustundlik ettevõtlus olnud pigem pehme teema. Nüüd, kus korraga on tekkinud vahend, mis paneb kõiki ettevõtteid sellega tegelema ja eesmärki teenima, on ärevust palju. Siin ei aita kaasa teadmatusest ja pealiskaudsusest tulenevad väljaütlemised, mis tekitavad segadust ning vastumeelsust. Kunagi oli ka digitaliseerimine ju uudne asi, mis tekitas vastuseisu. Täna ei oska me keegi ette kujutada asjaajamist ilma digilahendusteta,” toob teema olulisusest näite värske Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi (VEF) juhatuse liige Katrin Bats Rimist.

Senised uuringud näitavad, et meil puudub ettevõtjate ja riigi vaheline arusaam ning ühtne kommunikatsioon ettevõtete vastutustundlikkuse raporteerimises. Ettevõtjad ootavad riigilt juhiseid ja selget dialoogi, et üleminek oleks hästi juhitud ja toetatud. Seetõttu on VEFi uus juhatus võtnud eesmärgiks koostöö suurendamise vastutavate riigiasutuste ning ettevõtjaid ühendavate katusorganisatsioonide vahel.

VEFi juhatuse liige Riin Savi investeerimisfirmast Baltcap sõnul on raporteerimise taustal muutumas ka ärimudelid: “Kui varem oli jätkusuutlik tegevus pigem meeldiv vabatahtlik lisa, siis nüüd tuleb panna seljad kokku, et see muutuks uueks normaalsuseks. Tunneme suurt vastutust ja võimalust osaleda selles protsessis.”

Eesti ettevõtjate ees seisab suur küsimus, kas kestlikkuse aruanne on ebameeldiv kohustus või uus võimalus? Selge on see, et aruande esmakordne koostamine on ajamahukas, küll aga teenib see pikemas vaates olulist eesmärki ja aja jooksul liigume raporteerimises maksimaalse automatiseerituse suunas. Ettevõtte tegevuse mõju raporteerimine peaks olema sama elementaarne nagu iga-aastane finantstulemuste aruanne, on uus VEFi juhatus, mis koosneb erinevate ettevõtlusvaldkondade esindajatest, ühel meelel.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi juhatusse valiti järgnevaks kaheks aastaks Rimi Eesti vastutustundlikkuse ja kommunikatsiooni juht Katrin Bats, Scania jätkusuutlike transpordilahenduste juht Kaur Sarv, nõustamisettevõtte Miltton tegevjuht Annika Arras, Utilitase taastuvenergia arendamisega tegeleva tütarettevõtte Utilitas Wind juhatuse liige Rene Tammist, LHV Panga personaliarengu osakonna juhataja Liina Kanter  ja investeerimisfirma Baltcap kommunikatsioonijuht, ESG ekspert Riin Savi.

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum arendab alates 2005. aastast Eestis vastutustundlikku ettevõtlust ja koondab oma tegevuse mõju ühiskonnale hindavaid ettevõtteid, kelle jaoks on oluline toimida vastutustundlikult, et tagada nii oma ettevõtte, ühiskonna ja riigi jätkusuutlikkus. VEF aitab kaasa ettevõtete tegevuse mõjule kõigis kestliku arengu valdkondades ehk ESG (keskkonna-, sotsiaal- ja majandusvaldkond). VEFi liikmevõrgustikku kuulub üle 70ne Eesti ettevõtte. VEF viib läbi ka iga-aastast ettevõtete vastutustundlikkuse hindamise indeksit.  https://indeks.csr.ee/

Taust

Euroopa Liidu kestlikkuse aruandluse direktiiv  (CSRD – EU Corporate Sustainability Reporting Directive) ja sellest tulenev raporteerimise standard (ESRS), mis kohustab ettevõtjaid hindama oma tegevuse mõju inimestele, ühiskonnale ja keskkonnale. 

Direktiiv on vastu võetud ning sellest tulenevad kohustused ettevõtjatele on möödapääsmatud, standardid on veel ettepanekute tegemise faasis. Antud direktiivi eesmärk on suunata ettevõtteid oma tegevusi kaaluma ning vajadusel ka muutma nii keskkonna-, sotsiaal-, kui ärijuhtimise aspektides. Raporteerimiskohustus tagab usaldusväärsed andmed, et tegeleda muuhulgas ühtsemalt kliimakriisiga ja täita Euroopa roheleppest tulenevaid kohustusi.

Kuidas ettevõtted peaksid valmistuma?

Seni oli kohustus raporteerida oma jätkusuutlikkusele suunatud strateegiat ja tegevusi suurettevõtetel (avalikkuse huvi all olevad ettevõtted, kus on töötajate arv suurem kui 500), kuid alates 2026. aastast laieneb kohustus kõikidele ettevõtetele, kes täidavad ära kaks tingimust kolmest:

1. ≥ 250 töötajat

2. ≥ 40 M EUR müügitulu

3. ≥ 20 M EUR bilansimaht

Reaalsuses tähendab see, et 2026. aastal tuleb esitada andmed eelmise aasta ehk 2025. aasta kohta. Sama kohustus hakkab tegelikkuses kehtima ka väike- ja keskmistele

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta