Rahva- ja eluruumide loenduse andmetel elas 2021. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides kokku 443,2 miljonit inimest. Eurostati esialgsete tulemuste põhjal olid EL-i viis kõige suurema rahvaarvuga riiki Saksamaa (83,2 miljonit inimest), Prantsusmaa (67,9 miljonit), Itaalia (59,0 miljonit), Hispaania (47,4 miljonit) ja Poola (37,0 miljonit).

Pindalalt väikseimad Euroopa Liidu liikmesriigid olid alla miljoni elanikuga Malta (0,5 miljonit), Luksemburg (0,6 miljonit) ja Küpros (0,9 miljonit). Viimased kolm on endiselt kõige väiksemad ka rahvaarvu poolest. Eestis elas 2021. aasta rahvaloenduse andmetel alaliselt 1 331 824 inimest.

Eurostat avaldas rahvastiku esialgsed andmed ka ruutkaardina, millelt nähtub, et kui Euroopa Liidu territoorium oleks jaotatud 1 km2 suurusteks ruutudeks, oleks ruute kokku 4,4 miljonit. „Rahvaloenduse tulemuste kohaselt olid vähem kui pooled neist ehk 1,8 miljonit ruutu asustatud ja 2,6 miljonit asustamata. Riigiti kõige rohkem asustamata alasid oli Hispaanias ja Rootsis,“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Terje Trasberg.

Piirkonniti (NUTSi 3. tasandi piirkondade arvestuse järgi) oli Euroopa Liidu suurim elanike arv Madridi piirkonnas (6,7 miljonit inimest), millele järgnesid Barcelona piirkond (5,7 miljonit) ja Rooma piirkond (4,2 miljonit). Kõige vähem elanikke aga oli Hispaaniale kuuluval El Hierro saarel (11 290), Kreeka keskosas asuvas Evrytania piirkonnas (17 428) ja Lungau piirkonnas Austrias (20 164). 

Rahvaarvu muutus võrreldes 2011. aastaga

2021. aasta rahvaloenduse esialgsed tulemused näitavad, et 2011. aasta rahva- ja eluruumide loendusega võrreldes on rahvaarv kasvanud 16 Euroopa Liidu riigis. Suurim kasv registreeriti Luksemburgis (26%), Maltal (24%) ja Rootsis (10%). Rahvaarv kahanes üheksas EL-i riigis, kõige enam Bulgaarias (-11%), Horvaatias (-10%), Lätis (-9%) ja Leedus (-8%). 

„Erinevalt Lätist ja Leedust kuulub Eesti nende riikide hulka, mille rahvaarv on kasvanud. Loenduse tulemuste kohaselt on meie riigis alalisi elanikke 2,9% rohkem kui kümmekond aastat tagasi. Sealhulgas on suurenenud erinevate rahvuste, kodakondsuste, emakeelte ja sünniriikide arvukus ning kasvanud on ka eestlaste arv,“ lisas Trasberg.

2011. aasta rahva- ja eluruumide loendusega võrreldes on rahvaarv kasvanud Euroopa Liidu lääne- ja põhjaosas ning kahanenud ida- ja lõunaosas. Suurim rahvaarvu kasv registreeriti Rumeenia pealinna ümbritsevas Ilfovi piirkonnas (40%), Wartburgkreisi piirkonnas Saksamaal (27%), Luksemburgis (26%), Maltale kuuluvatel Gozo ja Comino saartel (25%), Prantsuse Guajaanas (25%) ja Maltal (24%). 

Võrreldes 2011. aastaga kahanes rahvaarv enim Bulgaaria ja Horvaatia piirkondades (18 piirkonnas vähenes see 17–25%).

Info allikaks on Eurostati avaldatud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmete põhjal koostatud uudis ja ruutkaart.

* Eurostati 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemused on esialgsed.

Rahva- ja eluruumide loendus, mis annab põhjaliku ülevaate riigi elanikkonnast ja eluruumides, toimub iga kümne aasta tagant kõikides Euroopa Liidu riikides. Rahvaloendusel kogutakse statistilist infot nii riigiüleselt kui ka selle väiksemate territoriaalüksuste kohta.

* Enamik riike rakendavad ruutkaardil konfidentsiaalsuse kaitset, mistõttu ei kuvata kaardil väikeseid väärtusi. Näiteks Eesti puhul on välja jäetud ruudud, kus rahvaarv on alla kolme elaniku. Seetõttu ei pruugi ruutude kokku liitmisel saadud summa võrduda riigi ametliku rahvaarvuga.

2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse Eesti tulemustega saab lähemalt tutvuda siin.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta