Viimase paari aasta jooksul on Tallinnast leitud uued sambliku-, orhidee-, linnu- ja putukaliigid, mis on esmaleiud Tallinna või Eesti jaoks. Paar liiki neist on isegi Põhja-Euroopa jaoks täielikud haruldused.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 8. aprill 2024
- Foro: Anthidium florentinum / Rohelise pealinna büroo
Viimasel paaril aastal on nii Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt tellitud loodusuuringute kui ka hobivaatluste käigus avastatud Tallinnast kaks uut linnuliiku, kaks uut samblikku, kaks uut orhideed ning üks uus putukas.
„Sellised leiud näitavad, et Tallinn on endiselt elurikkuse oaas. Meie linnas on säilinud palju väärtuslikke kooslusi, kus sellised haruldused on endale elupaiga või peatumiskoha leidnud. Mida rohkem Tallinnas avatud silmadega ringi käia, seda rohkem võib selliseid üllatusi avastada. Ja Tallinn on selliseid looduse üllatusi täis!“ ütles Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal.
Üks erilisemaid leide on kaks aastat tagasi keskkonna- ja kommunaalameti tolmeldajate uuringu käigus märgatud mesilane Anthidium florentinum, kellel veel eestikeelset nime polegi. „Uuringu käigus leiti kahtlase välimusega villamesilane ja kui entomoloog hakkas teda mikroskoobi all lähemalt vaatlema, selgus et tegemist on hoopis Vahemere-äärse villamesilase liigiga. Eriliseks tegi Tallinna leiu see, et tegemist on koguni liigi esimese kindlaks määratud leiuga Põhja-Euroopas,“ rääkis Uustal.
Kaks aastat tagasi leiti Maarjamäe klindilt ka kaks Eestile täiesti uut samblikuliiki, Flavoplaca flavocitrina, Scytinium callopismum – ka neil ei ole veel eestikeelseid nimesid.
Mullu sügisel leidis hobiornitoloog Tiskre rannast üleüldiselt Euroopas väga vähe kohatud kahlajaliigi pikkjalg-rüdi, kellest sai pärast leiu kinnitust 401. Eestis märgatud linnuliik. „Erakordselt soe ilm ja tuuled eksitasid selle Eestis varem mittenähtud linnu rändeteelt. Soomeski on seda pikajalgset haruldust nähtud vaid kahel korral,“ ütles hobiornitoloog Merike Hiibus, kel õnnestus üliharuldast lindu oma silmaga näha.
Eelmisel kevadel märkas Hiibus Tiskres ka teist kahlajat, mustjalg-tülli, millel on Eestis vaid mõned üksikud vaatlused registreeritud. „Kammisin parasjagu läbi liiva- ja väiketüllide jalgu, et leida rõngastatud linde, kui järsku olid ühed jalad ikka väga tumedad! Tõeliselt veetlev tilluke kahlaja see mustjalg-tüll.“
Uustali sõnul märkavad linnuvaatlejad Eesti jaoks haruldasi linnuliike Tallinnas võrdlemisi sageli. Paar aastat tagasi käisid paljud linnuvaatlejad Merimetsas vaatamas haruldast sinisaba, kelle lähimad pesitsuskohad on Põhja-Soomes ja kes talvitub Kagu-Aasias ja Eestisse satub üliharva.
Orhideedest lisandusid Tallinna nimekirja väike käopõll ja tihedaõieline käoraamat. Neist esimene on väikesearvuline, II kaitsekategooria taim ehk ohustatud üle Eesti. „Lisaks on teda ka väga raske märgata – ta on tilluke ja kasvab raskesti liigipääsetavatest kohtades – soostunud, märgades metsades, kuhu inimene kõige meelsamini ei taha minna,“ kirjeldab Uustal leiu erilisust. Tihedaõielise käoraamatu puhul leiti Tallinnast selle Eesti üks põhjapoolsemaid kasvukohti.
2024. aasta seisuga katavad 13% Tallinna pindalast riiklikul ja kohalikul tasandil kaitstavad alad. Kohaliku omavalitsuse tasandi kaitsealad on Harku metsa kaitseala, Merimetsa kaitseala ja Pääsküla raba kaitseala. Moodustamisel on Astangu-Mäeküla kaitseala ja Kakumäe metsa kaitseala. Riikliku kaitse all on Aegna maastikukaitseala, Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala ja Pirita jõeoru maastikukaitseala ning Paljassaare hoiuala ja Pirita jõe hoiuala.
Tallinna looduskaitsealadest loe rohkem infot.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
